UNIPIHA ALGKOOLI ÕPPEKAVA

I.ÜLDOSA

KOOLITÖÖ FILOSOOFILISED ALUSED

Koolitöö lähtub humanistlikust inimkäsitusest, mis väljendab usku iga inimese võimesse muutuda, areneda, küpseks saada. Inimeses on olemas ressursid ja sisemised jõuvarud, mis tuleb üles leida ja kasutusele võtta.

Eneseväärikus, minapilt ja kujutlused iseendast annavad

• Sisemise tasakaalu
• Adekvaatse enesehinnangu
• Ootuse tegevuse tulemuslikkusest.

Iga inimene on arenguvõimeline. See toimub tegevuse, enda aktiivsuse rakendamise kaudu. Kõige arendavam tegevus on õppimine kõige laiemas mõttes.

Inimene areneb positiivsete eelduste ja algete, hea kaudu. Selleks vajab ta

• Elamisrõõmu
• Toetavat sotsiaalset keskkonda
• Suhete soojust
• Julgustust

 

I. Unipiha Algkooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgid ja põhiülesanded.

1. Kooli peaülesanne on luua tingimused lapse kujunemiseks väärikaks isiksuseks, kes usaldab iseennast, respekteerib kaasinimesi, hindab demokraatlikule eluviisile omaseid väärtusi, julgustades lapsi kasvama aktiivseteks kodanikeks.

2. Anda lapse võimetele vastav algharidus riiklike õppekavade ulatuses.

3. Avardada laste tunnetuslik-emotsionaalset maailma läbi looduslähedase õpetuse ja rahvaloomingu.

4. Toetada ja soodustada loovat mõtlemist nii õpilaste kui õpetajate puhul.

5. Kasutada ära kõik liitklassist tulenevad eelised ja püüda üle saada selle nõrkadest külgedest. Rakendada aktiivõppe vorme. Innustada õpilasi iseseisvalt õppima, tegutsema, ennast proovile panema, oma töö tulemusi kontrollima.

6. Õppeprotsessis suhtuda austavalt nii õpilase kui õpetaja tegevusvabadusse, kui see on pedagoogilis-psühholoogiliselt põhjendatud ega piira teiste vabadust.

7. Teha koostööd lastevanematega ja teiste külaelanikega, muutes kooli külaelu keskuseks.

II. Väärtused ja normid, mida peetakse silmas kasvatusprotsessis.

I. Õpilased

Kool püüab selle poole, et kõik lapsed arendavad oma võimet teadlikult vormida ja väljendada oma eetilisi seisukohti, mis põhinevad teadmistel ja isiklikel kogemustel.

Respekteerivad kaasõpilastele olulisi väärtusi.

Väldivad kaasõpilaste kiusamist, ahistamist nii vaimselt kui füüsiliselt, toetades ja vajaduse korral aidates neid.

Arendavad empaatiavõimet, pannes end mõttes kaasõpilase situatsiooni.

Avastavad iseenda isiksuslikud väärtused ja võimalused, hinnates ja arendades neid, olles samal ajal tolerantsed ja solidaarsed kaasõpilaste suhtes.

Hindavad oma rahva kultuuripärandit, oma kodumaad ja rahvast. Tunnevad huvi ka teiste maade vastu ja respekteerivad neid.

II. Õpetajad

Õpetajate roll otsese õpetamistöö kõrval on olla sotsialiseerija ja kasvataja. Nad selgitavad lastele ja arutlevad koos nendega eetiliste väärtuste üle.

Esitavad avatult erinevaid väärtushoiakuid, ideid ja probleeme, kuulavad ära ja arvestavad laste arvamusi ja ettepanekuid.

Püüavad ennetada laste väärkäitumist.

Töötavad koos lastega välja koolis toimivad ühiselu ja grupitöö reeglid, suunates õpilasi sõlmima kokkuleppeid ja reegleid nende mängudes ja õppimises.

III. Lapsevanemad

• Vanemate ja kooli ühistöö põhineb vastastikusel usaldusel. Selle loob kahepoolne suhtlemine.
• Lastevanemate koosolekuid korraldatakse vähemalt kaks korda aastas, kuid lastevanemad on oodatud kooli mistahes neile sobival ajal ja põhjusel.
• Lastevanemad on oodatud osalema nii tundides kui kõikidel klassivälistel üritustel.
• Lastevanemad ja õpetajad toetavad üksteist vastastikku, pakkudes lastele huvitavaid tegevusi ja projekte.

 

III. Õppetöö põhimõtted

1. Õppetöö lähtub sotsiokultuurilis-konstruktivistlikust õpikäsitusest, kus laps, toetudes oma varasematele kogemustele, õpetaja juhendamisele ja kaaslaste abile, iseseisvale tööle, loob oma teadmised ise.
2. Õpioskuste järjepidev omandamine.
3. Liitklassist (eriealiste õpperühmast) tulenevate eeliste rakendamine:

Õpilaste vastastikune rikastamine, üksteise toetamine ja õpetamine

Rühma- ja paaristöö kasutamine, sealjuures segarühmades

Uute teadmiste ettehaarav omandamine nooremate poolt

Teadmiste struktureerimine ja kinnistamine vanemas klassis

1. Võimalikult mitmekülgsete õppematerjalide kasutamine:

• Käibelolev õppekirjandus ja muu relevantne kirjandus
• Õpetajate poolt koostatud töölehed
• Miksikese töölehed
• Õpilaste endi koostatud töölehed
• Vaatluste ja projektide käigus valminud õppematerjalid

1. Võimalikult mitmekülgsete interaktiivsete mõtlemist stimuleerimist soodustavate meetodite kasutamine vastavalt õppesisule, õpilaste vajadustele, situatsioonile:

• Tekstide lahtimõtestamine mitmete strateegiate abil
• Töötamine iseseisvalt ja rühmas (paaris)

• Vaatlused, intervjuud

• Projektid

• Uurimused

• Õuesõpe

1. Õppetöö jõukohasus ja individualiseeritus vastavalt lapse isikupärale ja võimetele.
2. Enesehindamine.

 

IV. Õppekorraldus

1. Kool töötab liitklassilisena, kusjuures on liidetud 1./2. ja 3./4.klass. Projektides, rühmatöödes, vaatlustel jms kasutatakse ka segarühmi 1. – 4. kl.
2. Kasutusel on ainesüsteem, 1./2.klassis tugeva rõhuga üldõpetusele.
3. Alates 3.klassist on A- võõrkeeleks inglise keel.

4. Integreeritud ainealad kõikides klassides:

• 1. Liiklus

Alustatakse “Liiklusaabitsaga” 1.klassis. Igal järgmisel aastal korratakse olulisemad liiklusteemad koduloo, emakeele v. matemaatika tundides. Praktilised liiklustunnid noorsoopolitsei kaasabil.

• 2. Õuesõpe.

Õues õpitakse kõiki aineid vastavalt vajadusele ja võimalustele, kuid mitte vähem kui üks kord nädalas.

• 3. Keskkond

Tundides tutvutakse nii praktiliselt kui tekstide alusel loodus- ja kultuurikeskkonnaga kodukülas ja koduvallas. Tehakse uurimistöid.

Integreeritud teemad: Vete kevad. Lindude kevad. Kuidas Pangodi põllult jõuab vesi ookeani. Pangodi järv. Leiva teekond . Minu puu. Kohalikud pärimused.

• 4. Rahvaluule

Emakeele, koduloo, loodusõpetuse, kunsti- ja muusikaõpetuse tundides toetutakse rahvapärimusele kui meie kultuuri alusele. Õpitakse tundma vanu laule, mänge ja tantse. Antakse õpilastele võimalus tunnetada sidet oma rahvuskultuuriga. Võetakse osa folklooriüritustest, andes sellega lastele esinemiskogemuse.

• 5. Arvutiõpetus toimub individuaalõppena. Eesmärgid:

• Õppida arvutit käsitsema läbi praktiliste tööde: oma kirjatööde, rühma- ja paaristööde tulemused lüüakse arvutisse, õppides seejuures tundma tekstiredaktorit Word.

• Õppida tööd hiirega ja klaviatuuriga.

• Töötada Miksikese keskkonnas.

1. Meediaõpetus

Tutvutakse eakohaste meediaväljaannetega, koostatakse ise uudiseid ja lugusid. Publitseeritakse neid valla või kooli kodulehel.

1. Ainetevahelised projektid:

• • • Tere, Kevad!
    • Koolisisesed projektid
    • Rahvusvahelised projektid

 

V. Hindamine

Humanistlikust inimkäsitusest lähtudes on hindamine eelkõige kui lapse enesearengu mõõt, mis tuleneb lapse kõikide külgede muutumisest, täiustumisest vastavalt sellele, kuidas ta küpseb, oma teadmisi üles ehitab, sotsiaalseid oskusi omandab. Lapse enesehindamine, võrdlus oma varasemate tööde, käitumiste ja suhtumistega võimaldab väärtustada enesearendust. Hindamise protsess nii õpilase kui õpetaja jaoks on keeruline, sisaldades võrdlust lapse endaga ja riikliku standardiga. Püüame, et numbriline hindamine ei muutuks lihtsalt numbri tagaajamiseks, vaid et see kannaks tähendust, mis aitaks lapsel edasi areneda.

Hindamise protseduurid:

Õpilaste enesehindamine arutluste ja vestluste käigus iga veerandi lõpul kõikides klassides. Kõne alla tulevad nii ainealased kui sotsiaalsed oskused.

1./2.klassis hindab õpetaja õpilaste ainealaseid ja sotsiaalseid osaoskusi sõnaliselt vastavalt väljatöötatud tunnistuse vormile. Õpetaja kirjutab hinnangud oma märkmete põhjal iga veerandi lõpul tunnistusele ja trükib selle õpilasele välja. Jooksvad hinnangud kirjutatakse õpilaspäevikusse. Arenguvestluse kaudu kõneldakse lapse arengust lapsevanemaga.

3./4. klassis hindab õpetaja õpilasi numbriliselt vastavalt riiklikult kinnitatud hindamisjuhendile iga veerandi lõpul, lisades sellele sõnalised hinnangud.

Õpetajate analüüsiv enesehindamine õppeaasta lõpul, lähtudes aine- ja kasvatusalaste eesmärkidest.