24 veebr, 2018

 

Maalapsele tundub, et metsad on päris tavaline asi. Kuid viimasel ajal jäävad paljud majapidamised, mis varem olid metsade keskel, üsna lagedale. Eks metsa mahavõtmine ja uuesti kasvama panemine  (või kasvada laskmine) on eraldi keeruline asi. Meie vaatasime, mis metsas leida võib.

Septembrikuu eelviimasel reedel läksime metsa, eestvedajaks õp. Anari. Kaasa tulid ka Piia väike õde Iris ja mõned lapsevanemad, sest kahtlemata on mets põnev ka täiskasvanuile. Ja muidugi jalgratastel, sest päris kooli kõrval meil metsa ei ole. Enne seda aga saabusid meille koorem laudu, millest saab kevadel meie kooli piirdeaed. Eks seegi on ju metsast pärit.Suundusime Luke pargi poole. 

DSCN1227

Teel nägime mimeid lageraie lanke ja natuke kahju oli.... Kuid peagi jõudsime ka metsa. Vaata ometi, mis seal kase ümber on!

DSCN1237_2

Peale pihlamarjade võib metsast leida teistegi põõsaste vilju, näiteks Säde Liis on leidnud sarapuupählki. Kui ussid seda pruuniks pole uuristanud, saab seda süüa, tuleb ainult koor katki teha.

 DSCN1240

Siiski peab metsas olema ettevaatlik ja teadlik, sest osa taimi ja nende vilju on mürgised. Kaspar, kelle vanaisa on metsamees, teab väga hästi, et ussilakk on väga mürgine. Tuleb lihtsalt järgida reegli: Ära näpi, ära käpi seda, mida sa ei tunne.

DSCN1241

Kas tunneme ära meie kõge tavalisemad puud ja põõsad: kuuse ja kase, männi ja haava, sarapuu ja lepa? Igatahes vaatame neile otsa ja püüame nimed meelde jätta.

DSCN1249

Seente tundmine tuleb kasuks kahel moel: tunda ära söögiseened ja jätta korjamata need, mida ei sööda või mis on lausa mürgised.

DSCN1243DSCN1250

Metsa keskelt võib leida ka majakese, mille juurde ilmselt leiavad tee metskitsed ja ehk ka põdrad, eriti talvel.

DSCN1245

Õnneks jäävad lageraiest alles ka mõned vanad puud, mida saab käia kallistamas.

DSCN1260

Need õunad pole metsõunad, vaid lahke pererahva aiast.

DSCN1259DSCN1258

Järgmises loodusõpetuse tunnis tegime retke veelkord kujutluses läbi, täitsime töölehti ja leidsime, et mets peaks jääma igaveseks. Mitte ainult sellepärast, et seal on mõnus käia. Inimesel on metsa vaja väga paljudeks igapäevasteks asjadeks, kasvõi pliiatsiteks, toolideks ja raamatuteks, rääkimata toa soojaks kütmisest.

DSCN1376

Aitäh õpetaja Anarile.

Unipiha algkool asub Pangodi järve ääres. Sestap on loomulik, et meie lapsed saavad koolis õppides tuttavaks nii Pangodi järves elavate kalade kui taimedega.

Ühel septembrikuu koolipäeval aitas seda tänastele poistele-tüdrukutele teha TÜ kalandusteadlane Kaspari (1.kl.) isa Einar Kärgenberg. Kaasas 13 Eestis levinumat kalaliiki, kahv, hapnikuaparaat, suur klaasnõu, kus kalad ujusid.

DSC_5392

DSC_5416

Lapsed kogunevad nõu ümber ja uudistavad kalu. „Ma tahan seda suurt püüda,“ hüüab keegi neist. „Oi, kui äge!“ vaatab keegi vuntsidega kala. Tegelikult on vuntside nimi poised.Hiljem selgub, et see on vingerjas. Poiseid on tal tarvis lõhna ja maitse tundmiseks, et püüda toitu. Vingerja teeb ebatavaliseks ja huvitavaks juba ainuüksi tema väljanägemine. Suu juures on mudanuudlil mitu paari vuntse meenutavaid jätkeid – poiseid –, mille abil ta põhjamudas ringi kompides orienteerub ja süüa otsib. Vingerjas sööb surusääsklaste ja teiste putukate vastseid ja tigusid.

Edasi toimub tund nii, et iga laps saab püüda kordamööda suurest tünnist kahva abil ühe kala.. Siis paneb ta selle akvaariumisse. Näitab seda kõikidele, koos püütakse ära arvata, mis liiki ta kuulub. Värvilised kalade pildid on abistajatena selleks laual. Õpetaja Einar tutvustab sama ajal seda, mida kala sööb, kuidas hingab, talve üle elab. Kala nimi kirjutatakse seejärel tahvlile ja vihikusse.

DSC_5398DSC_5408

Kui kogre, ahvena, haugi, särje määramine ei tekitanud vanema klassi poistele raskusi, siis linask, säinas, luukarits, lepamaim, vingerjas on laste jaoks tundmatud kalad.

See, et looduskaitse all olev vingerjas elab Pangodi järve Hurda lahes, oli tõeline üllatus ka õpetajatele. Tema on ka see, kes neelab puuduva hapniku saamiseks õhumulli alla.

DSC_5422DSC_5436

 

Tunni lõpuks saadi teada, miks on kaladel lõpused, uimed, soomused. Kes neist on röövkalad, kes taimtoidulised. Nii et suvel, kui õngeritv peos, oodatakse kala vihmaussi näkkamist järve pinnal, on konksu otsa sattunud kalad meie lastele juba tuttavad. Kalateadlase Einari kinni püütud kalad lasi ta hiljem Pangodi järve tagasi. Kasvage veel!

Kui eelmise sügise koordinaatorite kohtumisel Slovakkias saime teada, et Inglismaa partneri väljakukkumise tõttu tuleb meil üle võtta nende õpisündmus, siis esialgu oli päris hirm nahas. Juba sügisel andsime kooliperele ja lapsevanematele sellest teada. Kuna me võisime teemat muuta  - sest igal partneril on oma nö "kallak", siis jäime ikka oma teema juurde: õuesõpe ja maastikukunst. Õuesõppeks loetakse kõiki õpitegevusi, mis jäävad väljaspoole klassitoa piire, olgu need siis õues, metsas, muuseumis, linnas. Päris üksikasjalik töö hakkas pihta pärast märtsikuist kokkusaamist Poolas, kuigi ideed olid kõik juba enne kirja pandud. Huvi meie õpisündmuse vastu oli väga suur: grupp kujunes lõpuks suuremaks kui iial enne oli juhtunud: 20 last ja 16 õpetajat, kes kõik tahtsid näha ja kogeda, mis meil Eesti tillukeses koolis toimub. Maikuu teises pooles sai see teoks. Ühtlasi oli see ka meie projektiaasta kokkuvõtteks.   Pakkusime välja järgmise plaani.

Õigupoolest on see plaan juba pika ja põhjaliku töö tulemus, mis algas exceli tabelist, sisaldades kõiki kokkuleppeid, telefoninumbreid, inimesi. Eesmärk oli, et nii lapsed kui täiskasvanud saaksid õppida midagi hubvitavat ja olulist vastavalt meie projekti eesmärkidele, lisaks muidugi Eesti kui keerulise ajalooga väike edukas riik teiste Euroopa riikide hulgas. Ainult üks inimene kogu grupist oli Eestis enne käinud (Lucia Itaaliast). Ka lastel oli tegemist kuhjaga, sest kunstiprojekti osana kaunistasine suveniirikotid nii, et ühtki korduvat motiivi ei olnud ja lapsed lasid oma fantaasial lennata. 

DSCN0765DSCN0766

Kuna Tartusse pole korralikku lennuühendust, siis pidime alustama Tallinnast. See sobis hästi meie eesmärkidega: kõigepealt näidata Tallinna kui keskaegset arhitektuuripärli, kui meie pealinna ja kunstikeskust.

Loe lisa...

Sel aastal alustame kooli 28. augustil - nagu me kokku leppisime. Kell 10 heliseb selle õppeaasta esimene koolikell.Kui kellelgi on esinemissoovi - tants, laul, luuletus - siis valmistage hoolega ette. Mõned tuttavad laulud laulame ka koos. Pärast aktust on väike näksilaud,mida võite ka ise täiendada. Siis saab koolihoovil ka veidi ringi vaadata. Sellega koolipäev piirdubki. Võtke kaasa rõõmus meel ja suvesoe süda!

 

Üldine

  1. Koolikott – soovitavalt tugevdatud seljaosaga, võimalikult kerge ja mugav, lapse õlgadele sobiv
  2. Õpilaspäevik – koolil on oma logoga päevik, selle saab osta koolist
  3. Pinal, soovitavalt pehmest materjalist
  4. Värvipliiatsid (12 värvi)
  5. Vildikad (6 värvi)
  6. Harilikud pliiatsid (keskmise tugevusega, nimi peal)
  7. Pliiatsiteritaja
  8. Kustukumm
  9. Joonlaud (vähemalt 20 cm)
  10. Väike kolmnurk
  11. Käärid (ümarate otstega, kuid heade lõiketeradega)
  12. Liim: liimipulk ja PVA
  13. Guaššvärvid (min 6 värvi, soovitavalt Vene päritolu, veenduge, et komplekt sisaldaks valget värvi)
  14. Akvarellvärvid (soovitavalt Vene päritolu)
  15. Õlipastellid
  16. Joonistuspaber A3
  17. Valik värvipabereid, aga neid võiks pigem kodus koguda mitmesugustest trükiväljaannetest ja koondada siis kaante vahele.
  18. Paberid õpikutele ümber panekuks
  19. Pakk valget A4 paberit (koopiapaber, ei pea olema eriliselt valge, pigem ökopaber) -1 pakk kahe aasta kohta.
  20. Õpilaspileti plastümbris. 1.klassil õpilaspileti pilt.

 

Vihikud & kirjutusvahendid

1.-2.kl

1.klassile: suure ruuduga vihik (2tk); abijoontega vihik (2.poolaastaks)

2.klassile: tavaline ruuduline vihik (2tk), abijoonega vihik (2tk), tavaline jooneline vihik (16 joont), joonistusvihik A4

Kirjutavad hariliku pliiatsiga

3.-4.kl

ruuduline vihik (2tk), jooneline vihik(23 joont) (4 tk)

kirjutavad tinten-peni või hea sinise pastakaga

Riietus & jalanõud

· Kooliriided peaksid olema mugavad ja arvestama sellega, et võivad õues määrduda, niisiis võib varuks olla ka vahetuspüksid ja sokid. Kooliruumid on soojad ja klassis võib kanda lühikeste käistega särki (pluusi, kleiti...)

· Kummikud võiksid olla lastel kogu aeg võtta, sest käime sageli õues

· Vahetusjalanõud, soovitavalt lapse jalga toetavad sandaalid

· Pabertaskurätid

· Pikk ja lühike spordiriietus

· Spordijalatsid,ühed õues; teised võimlas (soovitavalt tennised)

Veel artikleid...

JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

2

Unipiha Algkool | Pangodi küla, Kambja vald, 62017 TARTUMAA | tel (+372) 741 1838 | e-post: unipiha@kambja.ee