24 veebr, 2018

18 suurt ja väikest kogunes 3. mail Pangodi küla talgutele Unipiha kooli juurde.Pärast tööülesannete kättejagamist talgute eestvedaja Eha Jakobsoni poolt  hakkasid koolimaja ümbruses undama saed, kostus puukuuris halgude riita ladumist. Välkusid rehad püstkoja ümbruses.

Rõõmu tegi, et koos vanemtega olid kaasas ka paljud lapsed, kes samuti jõudumööda talgutegemistele kaasa aitasid. Eriti puude ladumisel.

Lisaks Unipiha kooli lastevanematele ning lastele  liitusid talgulistega mõne aja pärast ka Tartu jahtklubi Merikotkas poisid treener Valdeko Säre juhtimisel..

Pärast mitmetunnist tööd järve äärse ümbruse korrastamisel ning puukuuris kosutasid talgulisi Eha Jakobsoni poolt valmistatud maitsev hernesupp ning kringel.

Lõunalauas meenutati varasemaid ühiseid ettevõtmisi ning lasti supil hea maitsta. Enne koduteed lausub Rainer Ahse , 4.klassis õppiva Anabeli isa: „ Kohtume tuleval aastal taas.“

Rõõm oli seda kuulda. Tõdeda, et Eestimaal on siiski inimesi, kes tahavad midagi koos ära teha.Kellele Teeme Ära talgud  oluline on.

Suur aitäh kõigile neile, kes ei pidanud vaevaks Teeme Ära talgutest osa võtta. Anda nende õnnestumisse omapoolne panus.

Lembit Jakobson

Vaata pilte ka!

Loe lisa...

_IGP1202

Soo maailm on tänapäeva lastele tundmatu. Seal elavatest taimedest, lindudest ning loomadest ei tea enamus lapsi mitte midagi. Parimal juhul ollakse käinud ema-isaga üksnes sügisel jõhvikal._IGP1182

Just seepärast võtsime hea meelega vastu Emajõe Suursoo looduskaitseala pakkumise  külastada jüripäeval seda vesist maailma.

 

Loe lisa...

Kui ühel märtsipäeval mu e-postkasti potsatas  programmi „Europe makes school in Estonia“ (Euroopa eesti koolides) tutvustav kiri, olin kohe nõus Šveitsist  TÜ-i vahetusüliõpilaseks tulnud Mirjamit  Unipihal  vastu võtma.

Kuna Mirjam õpib ise klassiõpetajaks, pärineb mitte suurlinnast,vaid alevikust, siis sobis talle  meie kool väga.

 

Loe lisa...

Keel, mida rahvas räägib,
on ta emakeel.
See, mida sina räägid,
see on eesti keel.

(Viivi Luik „Emakeel“)

 emakeel4

Selle aasta 3. veerandi viimane päev juhtus olema 14. märts – emakeelepäev ja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev. Miks me peaksime vähemalt üks kord aastas rääkima sellest mehest, kes elas 200 aastat tagasi, suri väga noorelt ja kelle emakeel polnudki eesti keel? Arutasime seda lastega. Eesti keel oli K. J. Petersoni isa keel ja oma õpingutelinnast Tartust  kõndis ta jala oma kodulinna Riiga. 1. klassi Tõnis sai vist kõige paremini „pihta“, kui ütles, et Kristjan Jaak oli see mees, kes luuletas eesti keeles ja näitas sellega, et eesti keel on ilus ja väärt, et seda rääkida ja selles keeles õppida. Ja tõsi ta on:

Kas siis selle maa keel

laulu tuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida?

 

Emakeelepäeva auks  lugesid lapsed veel Viivi Luige luuletusi, laulsid ja mängisid pilli. Peale selle esitati omaloomingut.

Anabel (4.kl)

Eesti keel on minu emakeel

Seda meeles pean ma veel.

Seda armastan ma kogu elu,

Ei selle õppimisega

Näe ma valu.

Ei paremat ma sellest tea,

Seda ikka kalliks pean.

Peale selle mängiti emakeelega ühe tähe mängu. Mõned näited siin:

Jänes Juss jooksis jooma jõhvikamahla. Suur sinine sopane saabas solistas sillerdavas suplusbasseinis. Kiire karu, kaval kass, krooksuv konn, kamandav krants käisid koos Kopenhagenis.  Öökull ööbis öösel ööbikuga. Heeringas haukus Horvaatias hullusti halli hiirega. Eestimeelne eesel Eedu eelistab eesti keelt. Ärimees ämblik Ärbi ägiseb ämblikuvõrgu äärel äiaga. Vesi voolas Viinist Venezuelasse.

emakeel

„Kool,  püsti tõusta!“ hüüab õpetaja Eha, kui Anre ja Martin eesti lipuga Unipiha kooli aktusel suurde klassi sisenevad.Lipp liigub koos saatjatega klassi ette ning ühiselt alustatakse Lipulauluga. „Kaunistagem Eesti kojad kolme kodu värviga..“ kõlab julgelt ja rõõmsalt.

Sellele järgnevad Eesti hümn ning vabariigi aastapäevaks õpitud luuletused ja laulud. Aktuse lõpuks on kõik Unipiha lapsed saanud kordamööda olla lipuvalves. Esimene kogemus oma riigi lipust ja selle austamisest on saadud.

Enne kontserti arutavad Martin ja Anre tagumises klassis, kuidas lipuvalves peab olema.“Me ei tohi rääkida, vaid silmi võib pilgutada;“ seletab Martin tähtsalt Anrele (4.kl).

„Kaheksa, üheksa, kümme, üksteist..“ arvutab Tõnis (1.kl) oma vanust ajal, mil tähistame EV 100 aastapäeva.

 

Kodumaa sünnipäeva edasine tähistamine jätkus Haridusselts Tõrviku koosviibimisel 23.02. ja 24.02. Pikksaares  Vabadussõja ausamba juures Pajosi talu  Esimese  EV aegse lipu heiskamisega.

„Meie vabadus ja iseolemine on väärtused, mille nimel elus tegutseda,“ leidsime 23.veebruari õhtul suure pika laua taga eesti elu vaagides kõik ühiselt.

Laud kaeti ühiselt ja enne roogade maitsmist lauldi "Eesti lippu". Pildile on jäänud Jaak, Toomas, Tarvo ja Tiia. Kuna Tõrvikul on nii jõuludeks kui vabariigi aastapäevaks ja Võidupühaks eraldi laululehed, siis elab meil vana traditsioon seltskondlikust kooslaulmisest.

Pikksaares ausamba juures. 

Veel artikleid...

JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

9

Unipiha Algkool | Pangodi küla, Kambja vald, 62017 TARTUMAA | tel (+372) 741 1838 | e-post: unipiha@kambja.ee