27 juuli, 2017

16. aprillil käisime kooliga Tartu Uues Teatris  etendust „Siil udus“ vaatamas. Oleme teatrit ka varem külastanud, aga seekord toimus etendus väikeses hubases hämaras ruumis, mida ümbritsesid pikad laeni ulatuvad tumedad, kuid läbipaistvad kardinad. Saalis oli peale meie kooli veel ainult üks grupp lasteaialapsi ja ega rohkem poleks mahtunudki.

Me kõik saime end mõnusalt pehmetel patjadel istuma seada. Enne etenduse algust saime veel teada, et etenduse ajal võib esireast saada tagarida ning vastupidigi. Väga põnevalt ja samas lihtsalt olid tehtud lavale kivid ning suur langenud puutüvi-need olid kokkuõmmeldud erinevates kootud esemetest.

Meie õpilastele meeldisid väga ka kootud kangast tehtud nukud. Tõnis imestas: „Nii suure keelega koer!“ Martini lemmiknukk oli vahva karupoeg. Heleni arvates oli siil väga armas. Eliisele jättis kõige suurema mulje hoopis suur koer.

Siiludus

Etendus oli tehtud põnevalt, sest Siili teekond kodust karupoja juurde kulges ringselt ümber pealtvaatajate ja lõppes samas kohas, kust enne algas. See tõi etenduse tegevuse meile lähemale ning muutis toimuva hoopis reaalsemaks. Lisaks andsid etendusele särtsu juurde erinevad helid-vee mulksumine, uhhuutamisele lisatud kaja, teo krigisev hääl. Öisemaks ning põnevamaks muutsid etenduse ka prožektoritega tekitatud valgusvihud, varjud  ja tähistaevas. Kui taevasse ilmusid tähed. Siis koos karu ja siiliga loeb ka meie Jan hoolega tähti kokku.

Siiludus1

Saalist lahkudes arutame esimesi muljeid etendusest. Paljud kissitavad silmi, et taas ennast päevavalgusega harjutada. Tõnis on õnnelik, et see etendust oli palju värvilisem kui samateemaline multifilm. Jan leiab, et etendus oli veidi õudnegi. Ehk seetõttu, et ruum oli hämar ja ootamatult ilmusid etendusse erinevad loomad-öökull, , hobune, nahkhiir, tigu. Anabeli ja Edwardi jaoks oli naljakas see stseen, kus Karu endale saapaid jalga pani ning salli kaela ümber keris. Kõige rohkem ehmatust tekitas aga koht, kus nahkhiir ilmus taevasse.

Anre arvab pärast etendust, et meiegi võiksime seda mängida ja temale meeldis väga siil. Kirsika lemmikuks sai aga hoopis öökull, kes lisaks oma vahvalt välimusele ka naljakalt käitus. Annabelli võlus aga hobune, kes oli tema arvastes nii-nii ilus. Hobuse udus kujutamiseks ning teo tegemiseks kasutati veidi ka varjudemängu. Eliisele valmistas kõige rohkem rõõmu see, et koer oli nii armas ja lahke, et tõi Siilile kaotatud moosipurgikese tagasi.

Siiludus2

Hiljem tekib arutelu, kes siili veest päästis? Oli see konn, kala või hoopis kummitus? Kõige rohkem hääli saab ikkagi konn. Jõuame järeldusele, et on tore kui sinu ümber on palju sõbralikke ning abivalmis kaaslasi. Hoolivus ja toetamine annavad ka raskematel hetkedel jõudu juurde.

Lastele etendust väga meeldis ning koolis kirjutasime etenduse kohta oma päevaraamatutesse ning joonistasime toredaid pildikesi oma lemmiktegelastest ning -sündmustest selles toredas loos.

Evelyn Eensoo

Siiludus3

18 suurt ja väikest kogunes 3. mail Pangodi küla talgutele Unipiha kooli juurde.Pärast tööülesannete kättejagamist talgute eestvedaja Eha Jakobsoni poolt  hakkasid koolimaja ümbruses undama saed, kostus puukuuris halgude riita ladumist. Välkusid rehad püstkoja ümbruses.

Rõõmu tegi, et koos vanemtega olid kaasas ka paljud lapsed, kes samuti jõudumööda talgutegemistele kaasa aitasid. Eriti puude ladumisel.

Lisaks Unipiha kooli lastevanematele ning lastele  liitusid talgulistega mõne aja pärast ka Tartu jahtklubi Merikotkas poisid treener Valdeko Säre juhtimisel..

Pärast mitmetunnist tööd järve äärse ümbruse korrastamisel ning puukuuris kosutasid talgulisi Eha Jakobsoni poolt valmistatud maitsev hernesupp ning kringel.

Lõunalauas meenutati varasemaid ühiseid ettevõtmisi ning lasti supil hea maitsta. Enne koduteed lausub Rainer Ahse , 4.klassis õppiva Anabeli isa: „ Kohtume tuleval aastal taas.“

Rõõm oli seda kuulda. Tõdeda, et Eestimaal on siiski inimesi, kes tahavad midagi koos ära teha.Kellele Teeme Ära talgud  oluline on.

Suur aitäh kõigile neile, kes ei pidanud vaevaks Teeme Ära talgutest osa võtta. Anda nende õnnestumisse omapoolne panus.

Lembit Jakobson

Vaata pilte ka!

Loe lisa...

_IGP1202

Soo maailm on tänapäeva lastele tundmatu. Seal elavatest taimedest, lindudest ning loomadest ei tea enamus lapsi mitte midagi. Parimal juhul ollakse käinud ema-isaga üksnes sügisel jõhvikal._IGP1182

Just seepärast võtsime hea meelega vastu Emajõe Suursoo looduskaitseala pakkumise  külastada jüripäeval seda vesist maailma.

 

Loe lisa...

Kui ühel märtsipäeval mu e-postkasti potsatas  programmi „Europe makes school in Estonia“ (Euroopa eesti koolides) tutvustav kiri, olin kohe nõus Šveitsist  TÜ-i vahetusüliõpilaseks tulnud Mirjamit  Unipihal  vastu võtma.

Kuna Mirjam õpib ise klassiõpetajaks, pärineb mitte suurlinnast,vaid alevikust, siis sobis talle  meie kool väga.

 

Loe lisa...

Keel, mida rahvas räägib,
on ta emakeel.
See, mida sina räägid,
see on eesti keel.

(Viivi Luik „Emakeel“)

 emakeel4

Selle aasta 3. veerandi viimane päev juhtus olema 14. märts – emakeelepäev ja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev. Miks me peaksime vähemalt üks kord aastas rääkima sellest mehest, kes elas 200 aastat tagasi, suri väga noorelt ja kelle emakeel polnudki eesti keel? Arutasime seda lastega. Eesti keel oli K. J. Petersoni isa keel ja oma õpingutelinnast Tartust  kõndis ta jala oma kodulinna Riiga. 1. klassi Tõnis sai vist kõige paremini „pihta“, kui ütles, et Kristjan Jaak oli see mees, kes luuletas eesti keeles ja näitas sellega, et eesti keel on ilus ja väärt, et seda rääkida ja selles keeles õppida. Ja tõsi ta on:

Kas siis selle maa keel

laulu tuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida?

 

Emakeelepäeva auks  lugesid lapsed veel Viivi Luige luuletusi, laulsid ja mängisid pilli. Peale selle esitati omaloomingut.

Anabel (4.kl)

Eesti keel on minu emakeel

Seda meeles pean ma veel.

Seda armastan ma kogu elu,

Ei selle õppimisega

Näe ma valu.

Ei paremat ma sellest tea,

Seda ikka kalliks pean.

Peale selle mängiti emakeelega ühe tähe mängu. Mõned näited siin:

Jänes Juss jooksis jooma jõhvikamahla. Suur sinine sopane saabas solistas sillerdavas suplusbasseinis. Kiire karu, kaval kass, krooksuv konn, kamandav krants käisid koos Kopenhagenis.  Öökull ööbis öösel ööbikuga. Heeringas haukus Horvaatias hullusti halli hiirega. Eestimeelne eesel Eedu eelistab eesti keelt. Ärimees ämblik Ärbi ägiseb ämblikuvõrgu äärel äiaga. Vesi voolas Viinist Venezuelasse.

emakeel

Veel artikleid...

JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

7

Unipiha Algkool | Pangodi küla, Kambja vald, 62017 TARTUMAA | tel (+372) 741 1838 | e-post: unipiha@kambja.ee