25 sept , 2017
_DSC7191

November on see kuu, kus elu on ammu kolinud õuest tuppa. Hämara ja halli taeva all napib päikesevalgust, valgustamiseks tuleb appi  võtta nii elektri- kui muu valgus. Ning ega jõuludki enam mägede taga ole. Sestap otsustaski Unipiha koolipere tähistada isadepäeva seekord Võhma küünlavabrikus. Saamaks aimu, kuidas tekib küünlavalgus nii laual toas kui jõulukuusel.

Paari tunni pärast jõuab kooli juurest alguse saanud pikk autoderivi vabriku juurde. „Mina olen Peeter,“ tutvustab ennast uksel sinises töökitlis mees. Alles siis, kui ta rääkima hakkas, saime aru, et tegu pole eestlasega.

 Šveitsist Eestisse 

„Siin te tunnete kõikjal parafiini ja lõhnaainete, mis tema sisse segatakse, aroomi lõhna“, lisab ta naeratusega, mis köidab meid.Edasi saame täeliku ülevaate  vabriku ajaloost. Sellest, kuidas tema koos naisega ülirikkast Šveitsist Eestisse elama sattus ning siia aastaid tagasi oma kodu  lõi.

_DSC7186

See, kuidas ta humoorikalt ning sind justkui sõpra vastu võttes seda teeb, hämmastab. „Ometi teeb ta seda juba kümneid kordi,“ mõtlen endamisi. „Kõik sai alguse ühest plakatist, mis kaunistas lapsepõlves mu toa seina. Teiste Euroopa riikide 1939.a. sõjalennukite hulgas oli lennuk, millele oli kirjutatud Estonia. Küsisin isalt, kus see riik asub. „Teda pole enam,“ vastas isa. Mõtlesin tükk aega, kuidas saab nii olla, et riik on.. Aga siis ühel päeval teda järsku enam pole. Nagu Atlantis, mis vajus mere põhja.

Kui ma suureks kasvasin, oli see merepõhja vajunud Estonia uuesti iseseisvaks saanud ning ma sõitsin sinna.“

_DSC7192

Peter Wüthrichile meeldis Eesti väga: siin oli palju ruumi ja mõnus õhk. Elanikke kaheksa korda vähem kui Šveitsis. Algul jaotas ta koos sõpradega Viljandi kandis humanitaarabi, samuti müüs Eestis toodetud juustu oma kodumaal.Kord viis ta mitu kera tarvastu juustu kaunile restoranipidajale, kellest sai aasta hiljem tema abikaasa. 1999.aastal asusid Peter ja Elke Wüthrich Võhma elama.

2000. aasta augustis alustas Schulthess Kerzen Gmb H Eesti filiaal Võhmas küünalde valmistamist. „ Praegu anname aastaringselt tööd 17 inimesele. Tavalised küünlavabrikud töötavad kõigest 3-4 kuud aastas. Me tegime nii, et inimesed saaksid palka siiski kogu aeg. Päevas teeme üle tuhande küünla.Toodame käsitööna ülikvaliteetsest Saksamaalt toodud parafiinist küünlaid alates teeküünlast kuni ühe meetri kõrgusteni välja. Oma pulma-, sünnipäeva ja muu tähtpäeva küünla võite samuti julgelt meilt tellida.“

Paaritunnise ekskursiooni käigus sai iga laps ja isa-ema valada endale ka ise küünla.Külastada vabriku teisel korrusel asuvat kunstnike tuba, kus kaunistatakse küünlaid ning meisterdatakse käsitöökaarte.Sõita vabriku kaarhallis kartautodega ning uisutada parafiinist tehtud liuväljal.

_DSC7208

_DSC7207

 

_DSC7223

_DSC7250

Kui ma õhtul köögis oma küünla põlema süütasin ning see meeldivat mustsõstralõhna levitama hakkas, mõtlesin: „Kuidas on võimalik, et üks lapsepõlveplakat muudab täielikult su saatust? Aga ometi see Peter Wüthrichi puhul niimoodi on.“

Tagasi koolis

Järgmise päeva emakeele tunnis kirjutavad  Unipiha lapsed oma vihikusse „ Me käisime isadepäeva seekord tähistamas Võhma küünlavabrikus. Küünlaid tehakse parafiinist, mida tuuakse Saksamaalt.

Parafiini saadakse naftast.“ Need on paljude jaoks uued sõnad, mille sisu nüüd nähtavaks on saanud.Kui jõulude ajal kuusk tuppa tuuakse ning talle küünlad külge pannakse, teavad Unipiha lapsed, kuidas küünlavalgus nüüd tekib.

Suur aitäh kõikidele isadele-emadele, kes selle toreda reisi ette võtsid.

 

Lembit Jakobson

 

Võhmat tunti aastakümneid lihakombinaadi järgi, tüüpilises nõukogudeaegses monofunktsionaalses asulas käis kogu elu ühe ettevõtte ümber.
Paraku lõpetas kombinaat 1990. aastatel tootmise ja hooned jäid tühjalt seisma
_IGP2310
Oktoobri alguse kaunid ilmad andsid võimaluse minna matkale ja teha õuesõppetundidest kokkuvõte. Loosi teel jaotuti rühmadeks, võeti kaasa vaatlusülesanded ja asuti teele. 
_IGP2344
Suure paju pahklik tüvi kutsus seda puudutama.
_IGP2340
Mäe otsa jõudnud, oli vaatlustulemustes kirjas juba hulk taimi, linde, puid ja putukaid.
_IGP2346
Metsas leiti üles sõnajalad, mida oli just õpikust õpitud.
Veskil
Veski juures võeti pruukosti. Meie õnneks ilmus kohale veski peremees ning näitas alles hiljkuti taastatud veskit ka seestpoolt. 
Veskseesi
Millise liblika vastne see päevakoer küll on? 
_IGP2430
Hunnitu vaade sügisesele Pangodile, kõrrepõld ja kiired jalad viivad kooli juurde tagasi.
_IGP2435
Klassis tehakse rühmade kaupa vaatlustest kokkuvõte.
_IGP2455

Puu

Esimene koolipäev oli Unipiha koolis, nagu ikka, rahvarohke: lisaks õpilastele nende vanemad, vanavanemad ja mõned vilistlased. Tänavu alustab Unipiha koolis oma kooliteed kuus 1.klassi õpilast, kokku 16 õpilast kahes liitklassis. Õpetaja Eha tuletas meelde, et lapsepõlv peaks olema teekond, mitte võidusõit. Aga teekonnal võib juhtuda mõndagi: enda ümber ringi vaadates ja õppides saada targemaks ja paremaks, kuid võib ka kukkudes põlve marraskile lüüa, kurbust ja valu tunda. Uudishimu maailma vastu, lahke ja rõõmus meel aitab alati edasi. Õpetaja saab olla retkejuht, nõuandja ja toetaja, lohutaja ja julgustaja, teekäija käib oma teed ise. 

Sel aastal hakkame suhtlema ka eKooli abil, mis esialgu üsna keeruline üles ehitada tundus. Loodame, et see siiski sujuma hakkab. 

Laulmas

Vanemate klasside lapsed lugesid mõned luuletused ja laulsid kevadest meelde jäänud laule. Kuna muusikaõpetaja oli seotud teise kooliga, siis saatis neid viiulil Eka ja Mirko ema Marje. 

Vanematega

Ühtlasi tuletati meelde, et koolitöö edukuse võtmeks on koostöö kooli ja kodu vahel. 

smas

Traditsiooni kohaselt on peredel alati midagi maitsvat ühisele lauale tuua. Pärast lapsi istuvad kohvilaua taha ka lapsevanemad, et kooliasju arutada, tuttavaks saada ja end hästi ja koduselt tunda.

Vanemad1

Esimesel koolipäeval õpetajatele toodud lilled soojendavad südant kogu õppeaasta vältel Aitäh!

Lilled

Suvi saab peagi läbi. Loodetavasti on nii suured kui väikesed saanud koguda endasse nii palju päikest, et pime aeg ka valgustatud on. Vähemalt koolis püüame seda valgust ikka hoida. Koolitarvete loetelu leiad: http://unipiha.kambja.ee/koolikorraldus/29-koolitarbed

pevalill1

4.juunil toimunud Unipiha kooli folklooripäev kasvas välja ühest  Storyline projektist, milles  tutvustasime Comenius partnerite koolidele  Unipihal  kasvavaid põõsaid ja puid, nende tähtsust meie rahvaluules ja kultuuris, eestlaste kui maarahva kooselamist metsaga aastasadade vältel. Laste ugri-mugri juurte juurde toomine on meie kooli õppekava eesmärgiks olnud üle 25 aasta. Seekord oli ühendatud õuesõpe ja  rahvapärimus.

Puud on hellad velled

4.juuni hommikul täitub Unipiha kooli õu peole tulnud Kuuste  ja Kambja PK lastest. Algne kohmetus ja võõristus asendub kiiresti lastele omase jooksmis- ning mängulustiga. Peagi ollakse üksteisega koos, aetakse üksteist taga.

_DSC4419

Pärast tutvumislaulu jaotuvad lapsed rühmadesse nii, et need oleksid võimalikult „segatud“, et ka erinevate koolide lapsed omavahel suhelda saaksid.  Algab „Puust puuni“ mäng, milles lapsed määravad ja õpivad tundma kooli ümbruses kasvavaid puid. Lahendavad Unipiha õpetajate poolt koostatud ülesandeid, saavad rahvapärimuslikke teadmisi. Lahendavad ristsõnu, mõistatusi, õpivad kasutama kaarti puude asukoha leidmisel.

_DSC4431

„Me ei leia paju üles,“ kurdab üks pisike tüdrukutirts. Õpetaja Eha näitab talle selle plaani pealt ja looduses  ning tüdruk lippab rõõmsa meelega edasi.

Puude määramine lehtede järgi on paras pähkel kaugemalt tulnud lastele. Ära ei tunta saart, pihlakat, sarapuud, paju ning toomingat.  Kokku on vaja määrata õigesti ära 12 puud.

_DSC4452

Ja loomulikult kuulub peo juurde ka iga kooli rahvalauluaineline etteaste, ühised tantsud ja rahvalaulud. Ühiste ringmängude vaheajal kuulatakse ka lehmalüpsja ning karmiinleevikese laulu. Ka see kuulub folkloori juurde.

Urmase õpituba

Folklooripäeva naelaks kujuneb pajupilli vestmise õppimine. Urmas , Unipiha kooli 1.kl. õpilase Tõnise isa ,on kodust kaasa võtnud paju, haava ja  lepa oksi ning nuge.

Kui Urmas näitama hakkab, kuidas oksal koort lahti kloppida, keelt teha, on tahtjaid palju.“Mina tahan ka, mina tahan ka..“ kostub püstkoja juures, kus õpituba aset on võtnud. „Ära enda poole kunagi noga lõika,“ õpetab Urmas järjekordset last.

„Et emad ei helistaks kooli. Mis te õige mõtlete, kui keegi neist juhtub kogemata näppu lõikama. Et annate noa laste kätte.. „ ütleb ta mulle naerdes, kui tema õpetamist kõrvalt jälgin.

_DSC4488

Enamusele lastest on see nende elu esimene pajupill. Romet (1.kl.) on saanud Urmase abiga pilli valmis ja puhub seda kõigest väest. Ise rõõmsalt lausudes:“ Terve maailm kuuleb nüüd!“

Pajupilli vestmine kestab nii kaua, et Kuuste  kooli lastele järele tulnud buss peab veidi ootama.

Et ka Ants saaks endale oma esimese vilepilli. Urmas jookseb seda  bussi viima. Vaatan, kuidas ta bussi poole lidub ning mõtlen:“ No on isa! Ükski laps ei tohi pillist ilma jääda..“

Lembit Jakobson

Halliki (folkansambli „Taevasiib“ juhendaja“): Väga tore päev oli. Eriti meeldis puude tundmaõppimise mäng. Olen väga tänulik, et sain Unipiha kooli külastada. Teil on laste jaoks nii palju ruumi, ronimispuud ja puha..

 Marika Lehiste (Kambja PK):Tore, et talvine pime aeg möödas on. Kevadel võiksidki Kambja valla lapsed Unipiha folkpeol kokku saada. See võiks muutuda traditsiooniks.

 Urmas Aavik (pajupilli töötoa meister):Mulle tekitab kõhedust, kui 10 aastane laps nuga kätte ei või võtta. Nüüd said lapsed teada, et nuga pole suskamis-, vaid tööriist. See on rõõm, kui lapsed hoolega vaatavad ja ise endale vestavad pajupilli. Kas järgmine põlvkond enam seda teha oskabki?

 Arhe (Unipiha koolist):Uhkelt: „Mina õppisin täna pajupilli tegema. „Ka näppu lõikama,“ lisab ta muheledes.

 Suur aitäh Unipiha koolipere poolt nii Kambja kui Kuuste, Taevasiib ja  Kaval käsi ansamblite lastele Tartust.

Vaata veel pilte!

_DSC4425

_DSC4426

_DSC4442

_DSC4457

_DSC4482

_DSC4483

_DSC4484

_DSC4486

_DSC4490

_DSC4429

Veel artikleid...

JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

6

Unipiha Algkool | Pangodi küla, Kambja vald, 62017 TARTUMAA | tel (+372) 741 1838 | e-post: unipiha@kambja.ee