24 veebr, 2018

...1.septembril  kl 10.00. Kindlasti on kõik hästi puhanud ja saab alustada mõnusalt ja hea meelega!

DSC_0132

Koolitarvete ostmisel palun silmas pidada, et kooli logoga õpilaspäeviku saab osta koolist.

Kui keegi vajab head nõu koolitarvete hankimiseks, siis heitke pilk siia: http://unipiha.kambja.ee/koolikorraldus/29-koolitarbed

Vaatamata sombusele ja vihmase ilmale kogunes 2.mai talgutele Unipiha kooli juurde 17 väikest ja suurt.Nelja tunni jooksul koristati järve ümbrust, raiuti võsa ning põletati talve jooksul kogunenud prahti.Ka suur hulk kooli küttepuid sai tublide talguliste abiga talvekskuuri  katuse alla.

_DSC1824

Miskipärast kardetakse talguid, nagu oleks see seotud nõukogude ajast pärit leninlike laupäevakute propagandaga.Unipiha kooli juures toimunud talgutel oli palju lapsi, kes olid tulnud sinna koos isa-emaga. See tegi tõeliselt head meelt.

_DSC1816_DSC1828

"Kodus on kogu aeg tegemist, eriti kui aed on. Aga teistega koos tegemine annab õhtuks küll väsimuse, aga õnnetunde," leiab  lõunalauas ühist maitsvat talgusuppi süües kolme lapselapsega tulnud Ilme Kaarma.

Mul on hea meel, et meie väike riik on saanud maailmas maha vähemasti ühe vajaliku kaubamärgiga. "Teeme ära" on nüüdsest rohkem kui 40 riigis tuntud.Planeet Maa saab tänu sellele puhtamaks.

Õhtu Interneti vahendusel üle Eesti toimunud talgutest pilte vaadates nendin: „Tore, et meid on nii palju: suuri ja väikeseid, kes  kõik Eestimaast hoolivad.“

Aitäh, kõigile suurtele ja väikestele, kes ilma trotsides olid kohale tulnud. See oli tore päev!

_DSC1810 _DSC1820

 

Aprillikuu esimesele päevale sattus 1.-2.klassi loodusõpetuse tund, kus püüti katse teel selgusele saada, mis upub ja mis ujub. Õpetaja oli kaasa toonud väikesi esemeid, mille kohta esialagu ennustati, kas upub või ujub. Näiteks pliiats, plastpall, sidruni vahast mulaaž, kirjaklamber, kannu metallkaas, puitjoonlaud, nõel. Ennustused läksid üsna hästi täide. Eraldi tore lugu oli õmblusnõelaga, mis vette visates uppus. Kuid oli üks nipp, millega sai nõela vee pinnale asetada nii, et see põhja ei läinud: vee pindpinevus hoidis seda kenasti pinnal. Aga näppude osavust nõudis see küll, sest nõel tuli veepinnale astada pintsettidega ja täiesti horisontaalselt.

_IGP2826

Munade värvimine

2.aprillil läks lahti munade värvimiseks, sest reedest alga ülestõusmispüha. Oleme seda traditsiooniliselt teinud sibulakoortega. Seekord lisasime ka sammalt ja kuuseokkaid ning kruupe. 1. klass oli eelnevalt lugenud lugu vanaaegse munade värvimise kohta, kus oli sammude kaupa kirjas, kuidas seda teha.

_IGP2828

Munad tuli ümbritseda sibulakoorte jm materjaliga, seejärel kruttida korralikult lapi sisse ja kinni siduda. Igaühel pidi olema midagi, mille järgi ta oma värvitud muna ära tunneb.Mune keedeti vähemalt 15 min.

_IGP2837

Ja tulemused olid originaalsed!

_IGP2846

_IGP2851

_IGP2852

 

Kevadretk

Et aprillikuus voolavad vulinal veed nii ojades, kraavides kui lompides, siis võtsime ette väikese retke, et seda kõike näha.

_IGP2855

_IGP2857

Ilm oli ilus, nii et mütsid kippusid vägisi peast, kuid tuul oli vire ja hoidis jopede hõlmad kinni. Igal aastal oleme üles otsinud näsiniine. Algul oli selle leidmisega raskusi, kuid 4.klassi lapsed leidsid selle siiski üles, sest koht oli neil meeles.     

._IGP2858

_IGP2859



_IGP2797

Kevad on imeline aastaaeg. Pärast pikka ja halli talve ärkab loodus tagasi elule.Hakkavad õitsema kooli ümbruses sinililled, tulevad tagasi Käpa järve äärde sookured, haned, Pangodi põldudele ja heinamaadele lõokesed. Algab pungade kevad. Enne seda on looduses juba olnud ära valguse ja vete  kevad. 

Paastukuu viimasel päeval läksime kogu kooliperega uudistama, kuidas on kevadest paisunud puudel pungad. Kaebleb põldude kohal kiivitaja, lõõritab pilvises taevas lõoke. Õp. Evelyn oli ette valmistanud töölehed. Pungade määramiseks tuli vahel ka raamat appi võtta.

_IGP2798

_IGP2807

Koolimajja tagasi jõdes teevad rühmad kokkuvõtte sellest, mida nad matkal nägid ja kuulsid.

Edward (2.kl.) kirjutab vihikusse: “ Ma tundsin ennem juba pihlakat, paju, kaske, tamme, vahtrat, saart, sarapuud, sirelit. Nüüd õppisin tundma juurde toomingat ja leedrit.“

Mõtlen teda kuulates: „ Ega see pungade järgi puuliikide määramine nii lihtne olegi.Mina käisin selleks Luua metsakoolis kursustel .“

Kui kaasavõetud laste töölehti lugesin, nägin sõna „hiirekõrvul“..Kergitasin  kulmu: „Kas tõesti kased on juba hiirekõrvul?“ küsisin. Tuli välja, et selleks oli hoopis järve äärde mineva tee ääres kasvav punane leeder.

Mirko (3.kl.) ja Jani vaatluslehelt loen : „Pihlaka pungad olid karvased, pajutibud siidised.“

Klassi tagasi jõudes  lõikame terva noaga lahti suure kleepuva kastanipunga, et näha, kas see on lehe või õiepung. Uurime luubiga seda. Oli õiepung. „Sellest ei tulegi enam kastanimuna,“ lausub keegi mu tegevust jälgides.

_IGP2808

_IGP2813

Lisaks vaatlusele toimub matkalt õpitu tarkuse kinnistamine läbi joonistamise ja punga modelleerimise .Iga laps võtab puuoksa ja joonistab paberile nii oksa kui pungad. „Õpetaja, mis värvi ma kase pungad teen? Õpetaja, tule ja vaata, kas läks õieti?“ kostab nüüd vahetpidamata klassis.

Lisete (1.kl.) tuleb vahtra oksaga ja küsib seda näidates õpetaja Evelinilt. „Mis puu see on?“ „Tuleta meelde, mis puul olid punased oksad,“ ei taha õpetaja talle kohe õiget vastust ette öelda. Lisete pingutab mälu ja hüüab siis õnnelikult:“Vahtral !“ ning läheb oma kohale rõõmsalt tagasi.

_IGP2823

_IGP2824

Maalastena on hea, kui me teame, et igal linnul, mis laulab, on nimi ja oma lugu. Sama igal puul, mis meie ümber lehtib ja õitseb.

Algkooli iga on just see aeg, mil on tarvis saada sõbraks nendega.Nii on lootust, et suureks kasvades hoolime me rohkem loodusest kui need lapsed, kes on linde ja puid näinud üksnes telepildi või video vahendusel.

 

Lembit Jakobson

 

 

 

_DSC1503

Kui ma viredal, 20.mahlakuu päeval koolimajja jõuan, on Unipiha laste kohtumine Tartus eesti ajalugu õppiva soome üliõpilase Wiivi Jouttijärviga  juba alanud. Wiivi on Kambja sõprusvalla Toivakka (nüüdseks juba pensionil) kirikuõpetaja tütar.

Ollakse tutvutud üksteisega, loetud Wiivi abiga soome keeles täna koolis olevate laste arv .“Ykski, kaksi, kolme, nelja, viisi, kuusi..neljätoista."

„ See oli hea leid kohtumise hakatuseks,“ leiavad õpetajad ja Wiivi pärast vahetunnis ühiselt. “Häälestumine „soome lainele“ oli lihtne ja loomulik.“

Kui klassituppa sisse astun, käib parajasti Soomet tutvustava slaidiprogrammi esitlus.Suurel ekraanil on näha Helsingi panoraam,linna keskel kõrguv Toomkirik. „Kas keegi teab, mis linnaga on tegemist? “ küsib Wiivi selges eesti keeles. Vaikus. Ükski käsi ei tõuse.Tõnis ja Helen (2.kl.) on küll Helsingis käinud, kuid ekraanil suur kupliga kirikutorn linna keskel ei tule neile meelde. „See on Helsinki Toomkirik,“aitab Wiivi lapsed hädast välja.

Nii „rännatakse“ ühe slaidi juurest teise juurde saades teada, et Soomes on palju rohkem järvi ja metsa kui Eestis, suured graniidist kaljud, kuni jõutakse Lapimaani. „Kes elavad Lapimaal?“ küsib meie soome giid kavalasti muheledes. „Jõuluvana! “ vastavad Unipiha lapsed rõõmsasti ühest suust.

„Jaa! Aga peale jõuluvana elavad ka seal saamid ja laplased,“ täpsustab ta. Põhjapõdra tunnevad slaidil kõik lapsed ära, lisades juurde. „Nad on jõuluvana kelgu ees!“

_DSC1509

Viimenen pari

Vahetundi minnes küsib Tõnis, kes  Wiivile bussipeatusse vastu läks, tuttavlikult:“Kas Sa tuled õue ka?“ Vaatan seda pealt ja mõtlen, kui lihtsalt käib lastel võõra inimesega sõbraks saamine. Piisab vaid õue mängima kutsumisest.

Spordiplatsil saab hoo sisse soome laste mäng, mis meil on tuntud kui  „Tagumine paar välja!“ Wiivi õpetab seda Unpiha lastele ütlema soome keeles. „Viimenen pari uunista ulos!“ (Viimane paar ahjust välja!)  Mirko (3.kl) ja Jan (4.kl.) ei saa algul aru, mida tegema peavad. Kui teised neile ette ütlevad, pistavad nad jooksu. Püüdjaks on Heliis.

Nii jätkub see, kuni kõik Unipiha lapsed on saanud mängus osaleda.

Klassituppa jõudes tutvustab Wiivi tähtsamaid sõnu, mida iga inimene, kes Soome tulla tahab, teada võiks. Ta kirjutab need tahvlile ja küsib lastelt, mida need tähendada võiksid.

Päivää! Hei! Kiitos! Mina olen virolainen. Mina olen kotosin Pangodista! Kuinka vanha sinä olet?  Tõnis ja Helen tunnevad mõned sõnad ära. Enamus neist on aga siiski võõrad.

Edasi leitakse koos vastused sõnadele, mis olid meil ühised juba mitu tuhat aastat tagasi. Mets= metsä, sieni= seen, sade= sademed. Raamatu ja kirja tähendusega aga jäädakse jänni. Sõnad on küll tuttavad, kuid tähendus siiski erinev.

"Raamattu"  tähendab soome keeles piiblit, " kirja" raamatut. Wiivi hoiatabki, et soome keeles on palju selliseid sõnu: kaali tähendab hoopis kapsast, soppa suppi, huone tuba.

Edasi järgneb küsimuste rahe, millele tuleb Wiivil vastata. Alates tema vanusest ning lõpetades lemmikvärvi ja  -supi kohta. „Kohukesed on need, mis mulle hirmasti Eestis maitsevad, “ vastab ta viimaseks.

Kui koolipäev viimaks lõpeb ning lapsed vahetundi tormavad..Kuulen, kuidas nad riidehoius valjusti läbisegi kordavad: „Kiitos! Kiitos!“ Esimene kohtumine Soomega on toimunud.

_DSC1514

Mis on Wiivi arvates Eesti koolis erinevat?

See, et eesti lapsed maast-madalast isa süles istudes autot õpivad juhtima, ei tule Soomes kõne allagi. Sõitma õpivad nad alles autokoolis käies, mitte isa süles lapsena rooli keerates.

Usuõpetus on soome koolides kohustuslik õppeaine. Need lapsed, kelle vanemad ei soovi oma lastele seda, õpivad inimeseõpetust (eetikat). Selles tunnis räägitakse kõigest usuga seonduvast, inimeseks olemisest, teiste austamisest ja eluväärtustest.

Mulle tuli täieliku üllatusena see, et Eestis on ainult Suur Reede vaba päev. Soomes on teisiti: ka Esimene Ülestõusmispüha on riiklik püha ja tööst vaba päev.

1.september ja kooli viimane päev on teil väga pidulik. On palju lilli ja koos süüakse emade-isadega ühise laua taga kooke ja torti.

Möödunud aastal külastas Unipiha kooli Tartu Ülikoolis õpetajaks õppiv vahetusüliõpilane Mirjam Arnold Šveitsist.

_DSC1497

Programmist

Programm „Europe makes school in Estonia“ toob erinevatest Euroopa riikidest pärit Eestis õppivad vahetustudengid Eesti koolidesse oma kodumaad tutvustama.

Programm kasutab ühelt poolt heas mõttes ära välistudengite potentsiaali Eesti koolilaste erinevate kultuuride alase teadlikkuse tõstmiseks ja silmaringi laiendamiseks, teiselt poolt aga annab osalevatele välistudengitele võimaluse kogeda õpetajate ja õpilastega suheldes Eesti elu selliseid kihistusi, millega nad ülikooli, ühiselamu, kultuuriasutuste ja tudengiürituste vahet kulgedes kokku ei puutu.

Programmi idee pärineb Saksamaalt, kus taoline programm juba aastaid edukalt toimib. Eestis viib programmi läbi SA Domus Dorpatensise juures tegutsev noortegrupp EMS Estonia. Programmi toetavad SA Archimedes ja Hasartmängumaksu nõukogu.

 Lembit Jakobson

Veel artikleid...

JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

6

Unipiha Algkool | Pangodi küla, Kambja vald, 62017 TARTUMAA | tel (+372) 741 1838 | e-post: unipiha@kambja.ee