24 mai , 2017
_DSC1503

Kui ma viredal, 20.mahlakuu päeval koolimajja jõuan, on Unipiha laste kohtumine Tartus eesti ajalugu õppiva soome üliõpilase Wiivi Jouttijärviga  juba alanud. Wiivi on Kambja sõprusvalla Toivakka (nüüdseks juba pensionil) kirikuõpetaja tütar.

Ollakse tutvutud üksteisega, loetud Wiivi abiga soome keeles täna koolis olevate laste arv .“Ykski, kaksi, kolme, nelja, viisi, kuusi..neljätoista."

„ See oli hea leid kohtumise hakatuseks,“ leiavad õpetajad ja Wiivi pärast vahetunnis ühiselt. “Häälestumine „soome lainele“ oli lihtne ja loomulik.“

Kui klassituppa sisse astun, käib parajasti Soomet tutvustava slaidiprogrammi esitlus.Suurel ekraanil on näha Helsingi panoraam,linna keskel kõrguv Toomkirik. „Kas keegi teab, mis linnaga on tegemist? “ küsib Wiivi selges eesti keeles. Vaikus. Ükski käsi ei tõuse.Tõnis ja Helen (2.kl.) on küll Helsingis käinud, kuid ekraanil suur kupliga kirikutorn linna keskel ei tule neile meelde. „See on Helsinki Toomkirik,“aitab Wiivi lapsed hädast välja.

Nii „rännatakse“ ühe slaidi juurest teise juurde saades teada, et Soomes on palju rohkem järvi ja metsa kui Eestis, suured graniidist kaljud, kuni jõutakse Lapimaani. „Kes elavad Lapimaal?“ küsib meie soome giid kavalasti muheledes. „Jõuluvana! “ vastavad Unipiha lapsed rõõmsasti ühest suust.

„Jaa! Aga peale jõuluvana elavad ka seal saamid ja laplased,“ täpsustab ta. Põhjapõdra tunnevad slaidil kõik lapsed ära, lisades juurde. „Nad on jõuluvana kelgu ees!“

_DSC1509

Viimenen pari

Vahetundi minnes küsib Tõnis, kes  Wiivile bussipeatusse vastu läks, tuttavlikult:“Kas Sa tuled õue ka?“ Vaatan seda pealt ja mõtlen, kui lihtsalt käib lastel võõra inimesega sõbraks saamine. Piisab vaid õue mängima kutsumisest.

Spordiplatsil saab hoo sisse soome laste mäng, mis meil on tuntud kui  „Tagumine paar välja!“ Wiivi õpetab seda Unpiha lastele ütlema soome keeles. „Viimenen pari uunista ulos!“ (Viimane paar ahjust välja!)  Mirko (3.kl) ja Jan (4.kl.) ei saa algul aru, mida tegema peavad. Kui teised neile ette ütlevad, pistavad nad jooksu. Püüdjaks on Heliis.

Nii jätkub see, kuni kõik Unipiha lapsed on saanud mängus osaleda.

Klassituppa jõudes tutvustab Wiivi tähtsamaid sõnu, mida iga inimene, kes Soome tulla tahab, teada võiks. Ta kirjutab need tahvlile ja küsib lastelt, mida need tähendada võiksid.

Päivää! Hei! Kiitos! Mina olen virolainen. Mina olen kotosin Pangodista! Kuinka vanha sinä olet?  Tõnis ja Helen tunnevad mõned sõnad ära. Enamus neist on aga siiski võõrad.

Edasi leitakse koos vastused sõnadele, mis olid meil ühised juba mitu tuhat aastat tagasi. Mets= metsä, sieni= seen, sade= sademed. Raamatu ja kirja tähendusega aga jäädakse jänni. Sõnad on küll tuttavad, kuid tähendus siiski erinev.

"Raamattu"  tähendab soome keeles piiblit, " kirja" raamatut. Wiivi hoiatabki, et soome keeles on palju selliseid sõnu: kaali tähendab hoopis kapsast, soppa suppi, huone tuba.

Edasi järgneb küsimuste rahe, millele tuleb Wiivil vastata. Alates tema vanusest ning lõpetades lemmikvärvi ja  -supi kohta. „Kohukesed on need, mis mulle hirmasti Eestis maitsevad, “ vastab ta viimaseks.

Kui koolipäev viimaks lõpeb ning lapsed vahetundi tormavad..Kuulen, kuidas nad riidehoius valjusti läbisegi kordavad: „Kiitos! Kiitos!“ Esimene kohtumine Soomega on toimunud.

_DSC1514

Mis on Wiivi arvates Eesti koolis erinevat?

See, et eesti lapsed maast-madalast isa süles istudes autot õpivad juhtima, ei tule Soomes kõne allagi. Sõitma õpivad nad alles autokoolis käies, mitte isa süles lapsena rooli keerates.

Usuõpetus on soome koolides kohustuslik õppeaine. Need lapsed, kelle vanemad ei soovi oma lastele seda, õpivad inimeseõpetust (eetikat). Selles tunnis räägitakse kõigest usuga seonduvast, inimeseks olemisest, teiste austamisest ja eluväärtustest.

Mulle tuli täieliku üllatusena see, et Eestis on ainult Suur Reede vaba päev. Soomes on teisiti: ka Esimene Ülestõusmispüha on riiklik püha ja tööst vaba päev.

1.september ja kooli viimane päev on teil väga pidulik. On palju lilli ja koos süüakse emade-isadega ühise laua taga kooke ja torti.

Möödunud aastal külastas Unipiha kooli Tartu Ülikoolis õpetajaks õppiv vahetusüliõpilane Mirjam Arnold Šveitsist.

_DSC1497

Programmist

Programm „Europe makes school in Estonia“ toob erinevatest Euroopa riikidest pärit Eestis õppivad vahetustudengid Eesti koolidesse oma kodumaad tutvustama.

Programm kasutab ühelt poolt heas mõttes ära välistudengite potentsiaali Eesti koolilaste erinevate kultuuride alase teadlikkuse tõstmiseks ja silmaringi laiendamiseks, teiselt poolt aga annab osalevatele välistudengitele võimaluse kogeda õpetajate ja õpilastega suheldes Eesti elu selliseid kihistusi, millega nad ülikooli, ühiselamu, kultuuriasutuste ja tudengiürituste vahet kulgedes kokku ei puutu.

Programmi idee pärineb Saksamaalt, kus taoline programm juba aastaid edukalt toimib. Eestis viib programmi läbi SA Domus Dorpatensise juures tegutsev noortegrupp EMS Estonia. Programmi toetavad SA Archimedes ja Hasartmängumaksu nõukogu.

 Lembit Jakobson

......loeb Ellen Niidu luuletusest „Kodumaa“  EV sünnipäeva pidulikul aktusel  Unipiha koolis teistele Säde (1.kl.) „Mõrkjas maitse neist mu suus..“ Kui luuletus lõpeb, tunnen suus tõepoolest verevate pihlakate maitset.

Selleni on Unipiha lastel siiski veel pikk tee minna, et aru saada..Kodumaa on nii kase vari rohus kui vanaisa istutatud kuusk ja õunapuu kodu ümbruses.

23. veebruari koolipäev on tavalisest pidulikum. Klass on kaunistatud paberist välja lõigatud suitsupääsukeste ja sinimustvalgete lipukestega. Tundides räägivad õpetaja Eha ja Evelin Eesti Vabadussõjast ning meie riigi vabaks saamisest. Sellele järgneb Eesti lipu pidulik suurde klassi toomine ning ühine hümni laulmine.

Esimestena saavad oma riigi lipu valves olla Ekke ja Kaspar (1.kl.). Neile on see esmakordne kogemus. Seepärast tuleb neile aeg-ajalt meelde tuletada, et lipuvalves ei räägita ning seistakse sirgelt.

_IGP2608

Pikksaares asuvast Kodijärve valla Vabadussõja ausambast räägib teistele Mirko (3.kl). Ühes sporditunnis, kui lumi veel maas oli, käis kogu koolipere seda ka uudistamas.

Edasi järgnevad luuletused ja laulud kodust ning kodumaast. 3.-4.klass üllatab kooliperet  omatehtud luuletuste ettelugemisega.

Kui aktus lõpeb, seisab kogu koolipere seni valvel, kuni lipp klassiruumist välja kantakse.

_IGP2625

Ühe pidupäeva juurde kuulub kindlasti ka maitsev kook. Nii ka seekord. Kokatädi Anu küpsetatud õunakook lisas meeleolu ning andis hea sünnipäeva tunde.

_IGP2623

 

Tõrviku liikmetel on kavas rattaretk

 

EV aastapäeva pidulik tähistamine Unipiha koolis jätkus õhtul haridusselts Tõrviku rohkearvulise liikmete koosviibimisega. Seekordset kodumaa sünnipäeva ilmestasid nii ajalootund Kambja valla sündmustest 1918/1919 aasta talvel kui Toomas Keldoja poolt koostatud mälumäng Kambja valla inimeste ja paikade tundmise kohta.

_IGP2632   

Loomulikult ei puudunud peoõhtult ei laulud ega tantsud külla pillimeeste Ülo Saaremõtsa ja Urmas Aaviku esituses.

_IGP2638     _IGP2644

 

Seltsiga liitusid sel õhtul kirjanik Aidi Vallik ning tema kunstnikust abikaasa Ott. Samuti Tartu Ülikooli bioloogiateadlased Tambet Tõnissoo ja Kärt Padari.

_IGP2640

Seltsi likmete ühine soov oli pärast maratonmälumängu korraldada Pangodi ümbruse ja Kambja valla vaatamisväärsustega tutvumiseks rattamatk. Mai keskpaik leiti selleks olevat parim aeg.

24. veebruari keskpäevaks kogunesid seltsi liikmed Pikksaarde Kodijärve valla Vabadussõja ausamba juurde.Ühiselt lauldi seal Pajosi talu esimese Eesti Vabariigi aegse  lipu lehvimise saatel Enn Võrgu lipulaulu ning meenutati möödunut.

IMG_20150224_120940_01

Aitäh, Tõrviku seltsi suurtele ja väikestele liikmetele, ühise toreda peo eest! Meie eriline tänu kulub Toomas Keldojale suure vaeva eest mälumängu ettevalmistamisel.

 

Eha ja Lembit Jakobson

 

Unipiha kooli lastele kinkisid  Aidi ja Ott Vallik oma äsja trükikojast tulnud uue raamatu „Laste oma Eesti“. Edaspidi on Unipiha lastel nendega kindlasti võimalik kohtuda.

Mõned küsimused mälumängust:

Kambja vallas Ivaste külas asub Tartu maakonna kõrgeim koht.Nimeteg selle koha nimi ja kõrgus merepinnast.

 2004.a. abiellus EV President Toomas Hendrik Ilves  Evelin Int-lambotiga.Pulma avavalsiks oli ühe tuntud eesti helilooja teos. Nimetage muusiakteos ja autor.

Internet2

10. veebruaril tähistasime koolis Interneti turvalisuse päeva. Meie kooli õpilaste hulgas pole ühtegi, kes Internetiga kokku ei puutuks. Me kasutame Internetti igapäevaselt, kuid tihti jääb väheseks selgitustöö, millised reeglid Internetis kehtivad ja kuidas erinevates olukordades käituda, mis Internetis ette võivad tulla. Väga oluliseks muutuvad need reeglid eriti siis, kui õpilane hakkab Internetti looma endale kontosid. Kõigest sellest üle püüdsimegi ühiselt arutleda.

Alustuseks rääkisime sellest, mida meie õpilased Internetis teevad. Panime kõik tegevused suurele paberile kirja. Kõige populaarsemad tegevused meie õpilaste hulgas olid: muusika kuulamine, mängimine, seriaalide vaatamine ja õppimine. Vähem loetakse Internetist ilmateateid ja uudiseid. Vahel vaadatakse videosid, uuritakse telekavasid ja bussiaegu. Üksikud õpilased külastavad Facebooki ja teevad IQ teste.

Kõik õpilased loetlesid, milliseid veebilehti nad sageli külastavad. Need veebilehed jagunesid selgesti kahte gruppi: õppimine ja mängimine. Õppimiseks kasutatakse järgmisi veebilehti: Scratch. mit.edu; 10 Monkeys.com; Miksike.ee; Wikipedia.com; Youtube.com; Bio.edu.ee/loomad; Bio.edu.ee/taimed; Edlv.planet.ee/matemaatika. Mängimist harrastatakse nendel veebilehtedel: Nitrogames. com; AnryBirds.com; MonsterHigh.com; Roblox.com; Y8friv.com; Kiizy.com; Mangukoobas.delfi.ee; a10.com.

Paljudel veebilehtedel on toimetamiseks on vaja luua oma konto. Näiteks 10monkeys.com lehel toimetamiseks on igal meie õpilasel oma konto. Miksikeses käime kõik ühiselt koolikontolt. Programmeerimishuvilistel on olemas ka Scratchis oma konto. Mängukontodest on eelistatuim Kryptopia. Vähestel õpilastel on oma emaili aadress, Skype kasutaja või Playpood`i kasutaja.

Palju kasulikku infot, mänge ja videoid saab vaadata selliselt veebilehelt nagu www.targaltinternetis.ee. Tutvusime seal õpilase e-turvalisuse netiketiga, mis on nõuannete kogum Internetis tegutsejale.

Veendusime, et Internetis kehtivad samad reeglid, mis päriselus. Oma pärisnime, telefoninumbrit ja aadressi ei tohi igaühele avaldada. Inimesed, kellega Internetis tutvud ei pruugi olla need, kellena nad end esitlevad. Kahtlaseid emaile ja ekraanile ilmuvaid pakkumisi ei tohi avada, vaid need tuleb koheselt kustutada või sulgeda. Alati kui märkad Internetis midagi kahtlast tuleb teavitada ma vanemaid või õpetajat. Sobimatutest veebilehtedest ja postitustest saab teada vihjeliin.targaltinternetis.ee. Internetis ei tohi teisi kiusata ja ilma loata teiste kohta infot avaldada. Olemas on ka lasteabi telefon-116 111, kust võib vajadusel nõu küsida.

Kontode loomisel tuleb kasutada pikka parooli, mis sisaldab suuri tähti ja numbreid. Paroolideks ei sobi kasutada lihtsaid äraarvatavaid  sõnu-näiteks oma ees- ja perekonnanime, numbreid 1,2,3,4,5 või 66666 jne. Oma paroole ei tohi teistele inimestele avaldada ja kui keegi parooli teada saab, tuleb see kohe muuta.

Meie õpilaste hulgas on kõige rohkem eksimusi just paroolide turvalisusega.  Mängitakse mängu Kryptopia, kus üksteisele öeldakse teiste parooli ja häkitakse teiste kontodega sisse. Nii mõnigi õpilane oli ehmatanud näoga kui kuulis, et see on keelatud. Ka 10monkeys matemaatika paroole on juba üksteisele edastatud. Ja need muudame seetõttu ära. Üks õpilane mainis, et käib oma ema Facebooki kontol. Ka seda ei tohi teha. Sama lugu on emaili paroolidega. Kui õpilasel on vaja kirja saata, siis tuleb vanemal endal sisse logida ja siis koos lapsega edasi toimetada.

Igaüks sai läbi teha testi „ Kas oskad Internetis targalt käituda?“ Ja pärast arutelu ja ühe õpetliku video vaatamist läksid testid päris hästi. Soovitan ka vanematel vaadata videot kodukauplus „Internet“ (www.targaltinternetis.ee/noortele/videod). Meie vaatasime koos ja iga teema juures tegime väikese arutelu pausi.

Olgem Interneti suhtes alati tähelepanelikud. Internet on suurepärane koht õppimiseks ja vabaaja veetmiseks. Aga ka seal kehtivad samad reeglid, mis päriselus. Ärme avaldame enda kohta infot ja pilte, mida me ei taha levitada. Hoiame enda teada oma paroolid ja vahetame neid aegajalt. Kiusamine ei ole lubatud ja oma samamoodi karistatav kui väljaspool Internetti. Hoiame alati laste arvutikasutamisel silma peal ja oleme neile abiks. Turvalist Interneti kasutamist!

Õp. Evelyn Eensoo

Internet1

kaanepilt

Unipiha koolis algab talve ja jõulude vastuvõtmine talistepühaga

Nagu igal aastal, nii ka seekord, kogunesid Tiigi Seltsimajja novembri viimasel laupäeval Tartu linna ja maakonna lapsed, kes rahvalaulu ning pillimängu koolis õpivad. Et üheskoos vastu võtta rõõmsalt talve.

Mis sest, et talupoeglik elulaad on enamus eesti perede jaoks täna juba olematu.Meelahutustööstuse

toodang: arvutimängud, popmuusika, videklipid, ekstreemsused, rikkaks ning kuulsaks saada tahtmine muutunud noorte elu lahutamatuteks kaaslasteks.

Kui ikka Mirko (3.kl) ema Marje viiul tantsu lahti lööb, võtab jala tatsuma küll.. See ongi kõige tähtsam, et meie eesvanemate laulud ning tantsud päris unustuse hõlma ei vaoks. Rõõm ühisest laulmisest, pillimängust, tantsimisest meid üheks suureks pereks kokku liidaks.

_DSC7636

 

Jõululaadal koolimajas

 Laadal nagu ikka laadal: on müüjad, ostajad, letid, kaup. Sedapuhku on turuks muutunud aga Unipiha klassiruumid, lettideks koolipingid.Kui ma õhtul klassituppa jõuan, on kogu kaup: koogid, vahvlid, õunad, kuusepärjad, pühade kaardid, saiad, külmutatud jänesed, omaküpsetatud leivad.. koolipinkidele laiali laotud.

Heliis (3.kl.) hüüab kõlava häälega üle kooli: „Tulge ostma värskeid viineripirukaid! 30 senti tükk. Iga loos võidab!“ Hüüab teistki korda, kuid ostjaid ei tule.

„Mine kandikuga ja käi ringi, “ soovitab vanaema Astrid, kes ta kõrval seisab. Heliis lähebki, kui ta tagasi tuleb, on kandikul järgi jäänud vaid üks pirukas.

Ka mina ostan endale Tõnise (2.kl) emalt ühe pätsi värsket rukkileiba, teiste käest vahvleid, paar kohupiimakooki, saan vanaema Astridilt koju kingituseks kaasa väikese korvitäie sibulõunu.

„See on tore ettevõtmine, “ leiab Heleni (2.kl.) vanaema kogu seda laadamelu pealt vaadates. „Kuidas muidu nad õpivad iseseisvust, rahaga ümber käimist. “ Mul jääb sellega üle vaid nõustuda.

Kui ma õhtul pimedas mööda lumetut teed kodu poole astun, mõtlen endamisi: “ Kas  mõnel tüdrukul-poisil, kes äsja just „rõõmurulle“ ja piparkooke müüs , tuleb isa-emana meelde..

Kuidas nad seda meie koolis jõululaadal tegid? Küllap tuleb. Ja nad tahavad oma lastele täpselt samasuguseid jõule, mis algasid talve vastu võtmise peoga Tiigi Seltismajas ning lõppesid Pangodi külaseltsi Tõrviku koosviibimisel. “

_DSC8207

_DSC8229

 

Jõulumaal Luke mõisas

 „Mulle meeldis nõiaga kingitust võluda,“ räägib Kaspar (1.kl.) järgmisel päeval teistele.

Lisete (1.kl.): „Mulle aga kingitust otsida. See oli peidetud lillepeenrasse.“ Eke: (1.kl.) „Ma tegin lõvidele pai ega kartnud neid üldse. Nad olid kivist ja seisid trepi otsas.Meeldis ka jõulukaarti teha  ja nukuteatrit vaadata.“

„Kõige vahvam oligi nukuteatri vaatamine, kus olid tegelasteks lõvi, koer, prints, kuningas, jänes, hiir ja liblikas,“ leidis Säde (1.kl.).

 _DSC7757

_DSC7862

Jõulupidu koolis

Seekord toodi publiku ette vabaõhuetendus "Päkapikkude kool", mille kirjutas Mihkli ema Kadri Pettai, täiendas ja mängis kaasa õp. Evelyn. Pärast etendust jõudis kohale ka jõuluvana ning temagi sai osa laste kontserdist, mille muusikalise osa eest kandis hoolt õp. Lilia - näidates, milliseid võimalusi pakuvad uued, projektiga saabunud pillid. Laste luuletused kõlasid nii lastevanematele kui jõuluvanale ja õhtu päädis ühise piduliku jõululauaga.

 _DSC8605

_DSC8608

 

_DSC8675

_DSC8695

 

Külapeol

Ligi 30 suurt ja väikest  kogunes 20.detsembri hilisõhtul Unipiha koolimajja, et ühiselt vastu võtta jõule. Ei puudunud, nagu ikka,  hapukapsad ega verivorstid, jõululaulud ega „Kolme paari tants“. Üheks "hitiks" oli kindlasti Toomase omaküpsetatud leib, mis lauale jõudis lausa soojana.

Seekordsele peole andis vürtsi juurde Toomas Keldoja õhutusel  läbi viidud, koha peal tekitatud võistkondadevaheline, mälumäng. Küsimused eesti kultuuri ja keele kohta oli ette valmistanud Heiki Kortspärn. Näitleja Maarja Jakobsoni ette loetud Leelo Tungla jõulujutt päkapikk Poti Sulbertist on kuulunud aastaid haridusselts Tõrviku jõulupeo kavva.Nii ka seekord.

Õhtu lõpetas kesköö paiku  Pangodi küla lõõtspillimängija Ülo Saaremõtsa Arvo Pärdi Ukuaru valss.

Oli ilus ja südamlik pidu, leidisid osavõtnud hüvasti jättes.

_DSC8719

_DSC8723

_DSC8731

_DSC8744

 

Eha Jakobson & Lembit Jakobson

 

 

_DSC7191

November on see kuu, kus elu on ammu kolinud õuest tuppa. Hämara ja halli taeva all napib päikesevalgust, valgustamiseks tuleb appi  võtta nii elektri- kui muu valgus. Ning ega jõuludki enam mägede taga ole. Sestap otsustaski Unipiha koolipere tähistada isadepäeva seekord Võhma küünlavabrikus. Saamaks aimu, kuidas tekib küünlavalgus nii laual toas kui jõulukuusel.

Paari tunni pärast jõuab kooli juurest alguse saanud pikk autoderivi vabriku juurde. „Mina olen Peeter,“ tutvustab ennast uksel sinises töökitlis mees. Alles siis, kui ta rääkima hakkas, saime aru, et tegu pole eestlasega.

 Šveitsist Eestisse 

„Siin te tunnete kõikjal parafiini ja lõhnaainete, mis tema sisse segatakse, aroomi lõhna“, lisab ta naeratusega, mis köidab meid.Edasi saame täeliku ülevaate  vabriku ajaloost. Sellest, kuidas tema koos naisega ülirikkast Šveitsist Eestisse elama sattus ning siia aastaid tagasi oma kodu  lõi.

_DSC7186

See, kuidas ta humoorikalt ning sind justkui sõpra vastu võttes seda teeb, hämmastab. „Ometi teeb ta seda juba kümneid kordi,“ mõtlen endamisi. „Kõik sai alguse ühest plakatist, mis kaunistas lapsepõlves mu toa seina. Teiste Euroopa riikide 1939.a. sõjalennukite hulgas oli lennuk, millele oli kirjutatud Estonia. Küsisin isalt, kus see riik asub. „Teda pole enam,“ vastas isa. Mõtlesin tükk aega, kuidas saab nii olla, et riik on.. Aga siis ühel päeval teda järsku enam pole. Nagu Atlantis, mis vajus mere põhja.

Kui ma suureks kasvasin, oli see merepõhja vajunud Estonia uuesti iseseisvaks saanud ning ma sõitsin sinna.“

_DSC7192

Peter Wüthrichile meeldis Eesti väga: siin oli palju ruumi ja mõnus õhk. Elanikke kaheksa korda vähem kui Šveitsis. Algul jaotas ta koos sõpradega Viljandi kandis humanitaarabi, samuti müüs Eestis toodetud juustu oma kodumaal.Kord viis ta mitu kera tarvastu juustu kaunile restoranipidajale, kellest sai aasta hiljem tema abikaasa. 1999.aastal asusid Peter ja Elke Wüthrich Võhma elama.

2000. aasta augustis alustas Schulthess Kerzen Gmb H Eesti filiaal Võhmas küünalde valmistamist. „ Praegu anname aastaringselt tööd 17 inimesele. Tavalised küünlavabrikud töötavad kõigest 3-4 kuud aastas. Me tegime nii, et inimesed saaksid palka siiski kogu aeg. Päevas teeme üle tuhande küünla.Toodame käsitööna ülikvaliteetsest Saksamaalt toodud parafiinist küünlaid alates teeküünlast kuni ühe meetri kõrgusteni välja. Oma pulma-, sünnipäeva ja muu tähtpäeva küünla võite samuti julgelt meilt tellida.“

Paaritunnise ekskursiooni käigus sai iga laps ja isa-ema valada endale ka ise küünla.Külastada vabriku teisel korrusel asuvat kunstnike tuba, kus kaunistatakse küünlaid ning meisterdatakse käsitöökaarte.Sõita vabriku kaarhallis kartautodega ning uisutada parafiinist tehtud liuväljal.

_DSC7208

_DSC7207

 

_DSC7223

_DSC7250

Kui ma õhtul köögis oma küünla põlema süütasin ning see meeldivat mustsõstralõhna levitama hakkas, mõtlesin: „Kuidas on võimalik, et üks lapsepõlveplakat muudab täielikult su saatust? Aga ometi see Peter Wüthrichi puhul niimoodi on.“

Tagasi koolis

Järgmise päeva emakeele tunnis kirjutavad  Unipiha lapsed oma vihikusse „ Me käisime isadepäeva seekord tähistamas Võhma küünlavabrikus. Küünlaid tehakse parafiinist, mida tuuakse Saksamaalt.

Parafiini saadakse naftast.“ Need on paljude jaoks uued sõnad, mille sisu nüüd nähtavaks on saanud.Kui jõulude ajal kuusk tuppa tuuakse ning talle küünlad külge pannakse, teavad Unipiha lapsed, kuidas küünlavalgus nüüd tekib.

Suur aitäh kõikidele isadele-emadele, kes selle toreda reisi ette võtsid.

 

Lembit Jakobson

 

Võhmat tunti aastakümneid lihakombinaadi järgi, tüüpilises nõukogudeaegses monofunktsionaalses asulas käis kogu elu ühe ettevõtte ümber.
Paraku lõpetas kombinaat 1990. aastatel tootmise ja hooned jäid tühjalt seisma

Veel artikleid...

JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

5

Unipiha Algkool | Pangodi küla, Kambja vald, 62017 TARTUMAA | tel (+372) 741 1838 | e-post: unipiha@kambja.ee