25 sept , 2017

Kui õuesõpet on Unipiha koolis õppetöö ühe vormina viljeletud juba aastakümneid, siis Ahhaa keskuse klassitoaks saamine 20. jaanuaril oli esmakordne. Selle tegi võimalikuks Pangodi küla ettevõtjate Anne ja Ole Hestnesi  sponsorlus. Lisaks sellele ootab meid ees veel kaks õppepäeva.

1.-2.kl. teemaks oli sel päeval „Koduõu ning munast tibu arenemine“. 3.-4.kl. sai tutvuda planetaariumi ja päikesesüsteemiga.

Mis on koduõu?

Kui Ahhaa keskuse õpetaja Julia laste käest küsis, kes koduõues elavad, tõstis Säde (2.kl.) kohe käe püsti ja hüüatas rõõmsalt: “Kanad ja haned!“ Teised lapsed lisasid neile omalt poolt: lehmad, lambad, kitsed, kuked. Koduõue mõiste on Unipiha lastele  tuttav: keegi neist ei ela korrusmajades.

_DSC7582_3934

Loomade-lindude juurest jõuti putukate, sipelgate , ussikeste, mullas elavate muttide, vesrirottide, hiirte juurde. Selle juurde, kes keda sööb. Nii oli loodud maailm, milles elavad kanad-kuked.

Sünni ime

Edasi saadi minna õppepäeva põhieesmärgi juurde: tutvustada lastele, kuidas sünnib elu kanamuna näitel. Sünnib siia ilma päriselt tibupoeg.

_DSC7522_3874

Kõigepealt mindi laborisse, kus oli inkubaator. Kaks uut sõna, mille tähendust tundma hakati õppima. Õpetaja Julia tutvustab inkubaatorit, kus kanamunad 21 päeva hauduvad. Nii palju aega kulub tibul selleks, et viljastatud munast nokaga koor katki teha ning koorest välja hakata tulema.

_DSC7525_3877

Viljastatudi mune ostab Ahhaa keskus linnuvabrik Tallegi käest. Õpetaja Julial oli iga 21 päeva kohta plastmassist muna, kust sai näha, kuidas tibupoeg koore all kasvab. Seda oli vahva vaadata ning õigesse arengu järjekorda rühmatööna panna.Hiljem videos tibupojaks arenguufaase uurides leidsime, et enne välja tulemist on kuulda tibupoja piuksumine ning toksatused. Aga kõige suuremad on tibupojal enne koore katki tegemist jalad. Nendega ta lükkab, siis kui koor on katki, end suurde ja tundmatusse maailma.Pärast seda pesime ja desinfitseerisime käed, et tibupojale mitte oma pisikuid edasi anda.Ning nüüd sai ga laps Julia käest kollase udusulis tibupoja. See oli nii tore! Väike habras tibupoeg , tema pehmus ja soojus peopesas. Mõne aja pärast andsid lapsed õpetajale tibupoja tagasi ning ta pääses sooja elektrilambi alla.

_DSC7528_3880

„Kui palju aega kulub tibujal koorest välja ronimiseks?“ küsib õpetaja Julia äkki kavalalt.

_DSC7532_3884

„Üks minut!“ vastab keegi kärmelt. „Ei! Ikka kaks-kolm minutit!“ vaidleb keegi poistest vastu.Edasi vaadatakse videost, et tegelikult kulub selleks vahel kuni poolt tundi. See on väeti kanalapse jaoks väga raske töö. Vahel ta jääb selle juures magama. Puhkab mõnda aega ja jätkab siis välja ronimist. Koorest vabanenud on tibupojad märjad, nii rampväsinud, et vajuvad kohe munakoore kõrvale lösakile puhkama.

_DSC7564_3916

Mõtlemise ja avastamise mõnu

Järgmise päeva loodusõpetuse tunnis näitab õpetaja Eha videot ja koos otsitakse üles see, mida siis Ahhaas õpiti. Esimesel pildil on näha, kuidas kõik lapsed tõstavad Ahhaa keskuse ees õues üles sõiduautot. „See oli plastmassist! „ hüüab Joosep (1.kl.) fotot nähes. „Seepärast ta oligi nii kerge!“

_DSC7498_3850

Nüüd seletab õpetaja Eha, kuidas tegelikult kangi abil on võimalik suuri raskusi tõsta. Egiptuse püramiididki on nende abil ehitatud.“See on füüsika“, toonitab ta, mIda hakkate õppima vanemas klassis. Teine  pilt näitab musta auku plastmassist „künka“ sees riietehoius , mis keerise abil neelab laste mündid. „Ka see on füüsika,“ rõhutab õpetaja.

_DSC7506_3858

Edasi korratakse üle tibupoja  areng munast. Tuletatakse meelde,milleks on tibupojale vajalikud munakollane, munavalge, rebuväädid. Miks inkubaatorisse pannakse muna tömbi otsaga ülespoole? Miks ei lähe 30 muna restis katki, kui penoplastist plaat talle peale panna ning jalaga peale astuda. Miks on munakoore sees õhuaugud? Vaadatakse veekord üle, mida vihmaussid, millega tibusid toidetakse, söövad. Kuidas aidati laboris puhastada tibude puure, anti  tibupoegadele jõusööta. Kuidas Ekke (2.kl.) suur kilepõll ees ning kiiver peas toorest muna katki pigistab.See oli nii naljakas.

_DSC7593_3945

Kui ma tunni lõpus küsin: „Mis neile Ahhaas kõige rohkem meeldis?“ saan ma kerge üllatuse osaliseks. „Treppidest üles-alla jooksmine, liftiga sõitmine, spioonituba, müntide neelamise must auk..“ Kõik see, milles oli salapära ning põnevust. Meeled ja keha said kogeda seda, mida pole Unipiha klassitoas ning kooli ümbruses.Taipan alles hiljem, et teadmiste mõnu ning rõõm sellest, et millegipoolest targemaks oled saanud.. See seisab neil alles ees. Mõnu mõtlemisest, ahhaa elamused ei teki üleöö.

_DSC7583_3935

Planetaariumis saab näha umbes 5 miljonit tähte

Õpetaja : Evelyn Eensaar

Astronoomias olid meil planeedid ja tähtede ajalugu juba ära õpitud. Aga kuidas planeedid on kosmoses, seda me lastega veel ei teadnud. Planetaarium andis lastele, isegi nendele, kes muidu alailma püsimatud on, ahhaaelamuse, mida klassiruumis videoprojektori abil NASA lehekülgi vaadates ei saa. Toolil istudes muutus ruum õpetaja Verneri abiga kosmoseavaruseks, kus lapsed said suu lahti imestusest tähtede vahel kihutada. Tõusta Maa kohalt üles ning minna kosmosesse rändama. Algul Kuu, siis Marsi peale. Saada näha Marsi kuivanud jõgesid, kõrgeimat mäge päikesesüstemis Nix Olympicat( 24 km), Apollo maandumispaika Kuul . Lisaks sellele õpiti õpiti tundma tähtkujusid ning tähekella, valguskiirte murdumist ja teleskoobi ehitust. Aastaaegade teket, kuidas vahelduvad öö ja päev. „Vaatamata sellele, et olime klassis aastaaegade tekke põhjuseid õppinud, ei tulnud see lastele meelde. Talv tuli ikka sellepärast, et Maa on nüüd Päikesest kaugemal, kevad ning suvi aga talle lähemal. “

_DSC7557_3909

Evelyni kuulates meenub mulle, kuidas ma noore õpetajana enda jaoks avastasin.. Et Maa telje kaldest Päikese suhtes ning tiirlemisest ei sõltu mitte üksnes aastaaegade vaheldumine, vaid kogu meie olemine. Loodus, keel, meel, hingelaad. Meie tasakaalukus võrreldes hispaanlaste ja itaallastega. Isegi riietus ning toit. Meie regilaulukultuur, kirjandus, kunst. Kogu meie olemine taeva all. Pealtnäha nii „väike“ asi, millest lastel raske aru on saada. Millest aga sõltuvad ometi kõik rahvad, kogu elusloodus. Edwardit ja Tõnist huvitanud Mustade aukudeni me seekord ei jõudnud.Ka sellele ei saanud vastust, kas kosmoses peale Maa mujal ka veel elu on? Ajast tuli puudus. See jääb lastel nüüd edaspidiseks endil uurida.

 _DSC7573_3925

Ahhaa kodulehelt:

Juba kaugelt paistab silma suur hõbedane kera meie maja katusel. Selle sees asub maailmas täiesti ainulaadne täissfääriline planetaarium. See tähendab, et näha on umbes 5 miljonit tähte nii pea kohal kui ka kõikjal meie ümber - kaasa arvatud jalgade all.

Lembit Jakobson

 

 

Jõulupidu pidasime seekord toomapäeval, 21. detsembril. Põhiraskuse kandsid muusikaõpetaja Lilia ning lapsevanemad Krista ja Anari.

DSC_4557_2900

Loe lisa...

Seekordse isadepäeva 8. novembril  veetsime Ülenurmel põllumajandusmuuseumis. Alustasime leivateoga. Igaüks sai endale vormida kaku, aga pidi seda tegema nii, et pärast küpsemist ära tunneks.

DSC_3142_1111

Loe lisa...

_IGP2997_01

....pole kergete killast , veendusid reedel õpetajate päeva tähistamisel ka Unipiha 3.-ja 4.kl. lapsed. 

Loe lisa...

DSC_1242Teisel koolinädalal tuli Archimedese keskusest kindel kinnitus selle kohta, et võime oma Erasmus+ projekti jõustumisele kindlad olla. Niisiis plaanisime kohe oma esimese tegevuse - liiva värvimise - kokku viia vanavanemate päevaga. Vanade aegade lood köitsid lapsi, mitte vähem ka vanavanemaid, kel oleks jkuttu ka kauemaks jätkunud. Ees aga ootas õuekunst.

Loe lisa...

Veel artikleid...

JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

3

Unipiha Algkool | Pangodi küla, Kambja vald, 62017 TARTUMAA | tel (+372) 741 1838 | e-post: unipiha@kambja.ee