23 nov , 2017

Erasmus+

Kuna meie koostada on õue (maastikukunsti) käsiraamat, siis lisaks juba tehtule proovime läbi teha üha uusi ideid. Siin mõned nendest. 

 Kui väljas on jahe ja niiske, siis võib siiski leida ideid ja materjali nende elluviimiseks.  Iga laps otsis lehti ja kujundas nendest mustri.

Lehemustrid:

DSCN1388DSCN1391DSCN1392DSCN1395DSCN1396DSCN1397DSCN1399DSCN1403

Lõpuks kogusime erivärvilisi lehti ja tegime ühistöö: öökulli. Aluseks võtsime Hea Lapse kaanepildi.

DSCN1408DSCN1409

Pihlakapärlid. Peaehe kuldvitstest ja pihlakatest.

_DSC6605_DSC6606

_DSC6608_DSC6612

_DSC6613_DSC6615

Sügisene vahtraõite ilu kutsub neist tegema roose. Kõigepealt tuleb leida kaunis vaher. Ja siis minna kõik koos lehti korjama.

_DSC7916DSCN1347

DSCN1352DSCN1355_2

Ja siis ei ole muud, kui vahtralehed kunstipäraselt kokku keerata ja kinnitada.

DSCN1357

DSCN1360

Õp. Eha ja õp. Anari kasutasid õpitud oskust Slovakkias Erasmuse koosolekul viibides. Kõigepealt korjasime kohalikust pargist lehed, meisterdasime roosid ja kinnitasime need kommikarbile, mille iga partnerkooli õpetajad kingituseks said. Koos iluga oli edastatud ka üks õuekusti oskus.

_DSC7937_DSC7933

_DSC7948

DSC_5456_2

Selle aasta esimene töötuba on "Imeline klaas". Klaas tundub nii õrn materjal, et seda ei oskakski kohe maaga seotuks pidada. Aga ometi saadakse klaasi kvartsliivast - nagu meile selgus Lätist tulnud klaasimesitrite jutust. Kuidas me läti keelest aru saime? Kaks naist sellest seltskonnast oskasid eesti keelt ja võtsid tõlkimise enda peale. Samas kuulsime ka läti keele kõla. Rahulik ja asjalik meister ei pidanud sugugi lihtsalt loengut, vaid tahtis teada, mida lapsed klaasi kohta teavad või vähemalt arvavad.
DSC_5467
Näiteks saime teada, et paljud täiskasvanud inimesed kannavad endaga iga päev kaasas midagi sellist, mis annab klaasile punase värvi. See on kuld. Teised metallid annavad teistsuguseid värve. Ja aine, mis klaasile sära annab on sool. 
Kuna suurt klaasipuhumise ahju pole võimalik kaasa vedada, siis seekord on klaasikunstnikel kaasas lihtne põleti ja kujukest hakatakse sulatama spetsiaalsetest klaastorudest.
Vestluse käigus teeb kunstnik klaastorudest koerakest.
DSC_5470DSC_5475
Vahepeal peavad lapsed arvama, kui kõrget temperatuuri on tarvis, et klaas sulab. Jää sulamiseks on vaja 0 kraadi, vee keemiseks 100 kraadi, aga klaasi jaoks läheb vaja vähemalt 10 korda kõrgemat temperatuuri, ehk 1000 kraadi. 
Et saada klaasikunstnikuks, on vaja väga palju õppida:kõigepealt käe ja silmaosavust, kuid eelkõige rahulikkust ja kannatlikkust.
 
DSC_5478
Väikest klaasimulli puhumist saavad lapsed proovida.
DSC_5485
Klaas läheb õhukeseks nagu kile ja väikesel puhumisel hajub laiali täiesti ilma klaasikildudeta.
Iga laps saab kingituseks väikese kaelaehte. Loodetavasti jääb lastele meelde ja südamesse, et maapõuest saadud liivast võib meistrite käe all saada imelist klaasi.
 
DSC_5498
Tore, et saame oma uut teadmist jagada sõpradega Euroopas.

Kui eelmise sügise koordinaatorite kohtumisel Slovakkias saime teada, et Inglismaa partneri väljakukkumise tõttu tuleb meil üle võtta nende õpisündmus, siis esialgu oli päris hirm nahas. Juba sügisel andsime kooliperele ja lapsevanematele sellest teada. Kuna me võisime teemat muuta  - sest igal partneril on oma nö "kallak", siis jäime ikka oma teema juurde: õuesõpe ja maastikukunst. Õuesõppeks loetakse kõiki õpitegevusi, mis jäävad väljaspoole klassitoa piire, olgu need siis õues, metsas, muuseumis, linnas. Päris üksikasjalik töö hakkas pihta pärast märtsikuist kokkusaamist Poolas, kuigi ideed olid kõik juba enne kirja pandud. Huvi meie õpisündmuse vastu oli väga suur: grupp kujunes lõpuks suuremaks kui iial enne oli juhtunud: 20 last ja 16 õpetajat, kes kõik tahtsid näha ja kogeda, mis meil Eesti tillukeses koolis toimub. Maikuu teises pooles sai see teoks. Ühtlasi oli see ka meie projektiaasta kokkuvõtteks.   Pakkusime välja järgmise plaani.

Õigupoolest on see plaan juba pika ja põhjaliku töö tulemus, mis algas exceli tabelist, sisaldades kõiki kokkuleppeid, telefoninumbreid, inimesi. Eesmärk oli, et nii lapsed kui täiskasvanud saaksid õppida midagi hubvitavat ja olulist vastavalt meie projekti eesmärkidele, lisaks muidugi Eesti kui keerulise ajalooga väike edukas riik teiste Euroopa riikide hulgas. Ainult üks inimene kogu grupist oli Eestis enne käinud (Lucia Itaaliast). Ka lastel oli tegemist kuhjaga, sest kunstiprojekti osana kaunistasine suveniirikotid nii, et ühtki korduvat motiivi ei olnud ja lapsed lasid oma fantaasial lennata. 

DSCN0765DSCN0766

Kuna Tartusse pole korralikku lennuühendust, siis pidime alustama Tallinnast. See sobis hästi meie eesmärkidega: kõigepealt näidata Tallinna kui keskaegset arhitektuuripärli, kui meie pealinna ja kunstikeskust.

Loe lisa...

12.-18.märtsil viibis Õp. Eha Poolas. Ta sõitis sinna üksinda, kuna teine õpetaja kooli jääma. Koosolekutel võeti kokku juba tehtud tööd ja räägiti kevadisest Eestis toimuvast kohtumisest.Tõstatus ka probleem Küprose (meie koordinaatori) kooliga, kus direktor ei soosi projekti või on tal probleeme koordinaator Haraga. Loodame siiski, et asjad laabuvad. 

Poola on rikka kultuuriga maa, Kopernikuse ja Chopini kodumaa. Seda kogesime esimestel päevadel Varssavis kultuuriekskursioonidel.

_DSC2447_DSC2502

Varssavist võtsime ette pika bussiteekonna Bielsk Bodlaskisse, kus meid koolis soojalt vastu võeti. Meile näidati tervet kevadkontserti.

_DSC2553_DSC2586

Igale koolile oli valmistatud lipukesega kook. 

Loe lisa...

 Nüüd lõpuks asusime liivapiltide juurde. Tegelikult olime neid juba teinud eelmisel aastal, kuid siis polnud meil veel omavärvitud liiva. Seekord saame teha suuremaid pilte.

Loe lisa...

 Lumi on maastikukunstiks tänuväärne materjal, kuid vajalikku olekut on vahel raske tabada: kord pole seda üldse, siis on see liiga külm. Just enne kodumaa sünnipäeva, 27. jaanuaril õnnestus kõik komponendid kokku viia: oli paraja temperatuuriga lumi, oli Edwardi isa Raivo ja olid lapsed. Kõigepealt tegime plaani: ehitame liumäe. Seal peab kindlasti olema kaar, mille alt saab läbi käia. Kaare ehitamine nõuab teadmisi. Olime kaart näinud AHHAA-s, kus seda sai valmistada vahtkummist "tellistest". Kuidas teha nii, et kaar püsiks? 

Loe lisa...

Lühidalt EestistPortugali minekuks valmistasime esitluse Eesti kohta ja väikese viktoriini ka.

Loe lisa...

DSC_2295_028
Sügis on igasuguse materjali poolest rikas. Kuna esialgsed ideed olid olemas, siis läksime põllule ja mäele seda otsima. 

Loe lisa...

JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

Algus
Eelmine
1

Unipiha Algkool | Pangodi küla, Kambja vald, 62017 TARTUMAA | tel (+372) 741 1838 | e-post: unipiha@kambja.ee