18 juuni, 2018

Erasmus+

Tõtt öelda hakkasime Küprose sõiduks valmistuma juba jaanuaris, sest tundsime, et ees seisab tõeliselt vastutusrikas sõit. Kõigepealt - kes tulevad kaasa? Muusikaõpetaja Krista, kunstiõpetaja Anari ja koordinaator õp Eha - see oli vähemalt kindel. Laste puhul oli oluline, et nad oleksid julged, valmis esinema, suhtlemisvalmis ja kannataksid pikka (ümberistumisega) lennukisõitu. Inglise keele oskus kasvõi mingil tasemel. Lõpuks kujuneski välja nii, et sõitma valmistusid Piia (2.kl), Joosep (3.kl), Kaspar (4.kl). Siiski olid asja juures ka teised lapsed, kes aitasid kaasa esinemisnumbrite ettevalmistamisel. 1. märtsi öösel kl 2 korjas Piia isa meid kõiki oma väikebussi ja sõidutas Tallinna lennujaama. Etteruttavalt olgu öeldud, et ta tuli meile 7.märtsi hilisõhtul ka järele. 

DSC_7428

Kaks korda istusime ümber, kuid lapsed pidasid kenasti vastu.

DSC_7430

Vastuvõtt koolis oli soe ja südamlik.

DSC_7460DSC_7455

Kõikide partnerite kohta oli välja pandud näitus, samuti kunstitööde kohta. Nende hulgas leidsime ka liivapilte, mida õpiti Eestis.

DSC_7471DSC_7473

Frenarose kooli ehitis on kadestamisväärne: kõik klassid avanevad otse kooliõue.

DSC_7487

Ees ootasid töötoad. Kõigepealt kivide maalimine.

DSC_7509

Seejärel jutu töötuba (inglise keeles).

DSC_7514

Muusika töötoas tutvustati Küprose rahvuslikke rituaale. 

DSC_7539

Küpsetamise töötoas kasutati pastamasinat õhukese taignalindi saamiseks, seda pintseldati õliga ja riputati üle kaneeliga. Väikesi pätsikesi küpsetati õlis, nii et neist said tõelised energiapommid.

DSC_7557DSC_7561

Õpetajatel oli aga vaja ka nõu pidada...

DSC_7610

Me elasime Aiya Napas ja proovisime ära ka Vahemere. Meile oli see veidi jahe suvine Eesti meri, mõnus ja kutsuv. Meie meri ei ole kunagi nii sinine kui Vahemeri.Aga kohaliku kultuuri ja loodusega õnnestus samuti tutvuda.

DSC_7683DSC_7825

Ajaloost ja traditsioonidest saime aimu leivamuuseumis. Nii palju ühiseid tööriistu ja kombeid tegi südame soojaks.

DSC_7869 

Töötoas sai leiba sõtkuda ja kukleid vormida, mis hiljem ahju läksid. Nende leivajahu on helekollane.

DSC_7890DSC_7905

Kogu meie suure seltskonna võttis vastu linnapea ning iga kool sai mälestuseks päevakohaste kirjadega taldriku.

DSC_7985

Kõige vastutusrikkamaks oli aga esinemine suurel kontserdil,kus esinesid kõik koolid - kõige suurema osavõtjate arvuga muidugi vastuvõtja kool.

DSC_8014

Meie esinemine võeti väga hästi vastu, olime hästi valmistunud, pillid ja rahvariided kaasa võtnud.

DSC_8062

Esiplaanil on näha keraamiline maasikas, mille kinkisime vastuvõtvale koolile. Maasika sisse saab panna küünla. Maasika meisterdas õp.Anari keraamikaringis.

Piia ja Joosep lugesid Tiit Merenäki luuletuse eesti ja inglise keeles: nii said kuulajad kuulda eesti keele kõla.

DSC_8070

Lisaks olime kaasa võtnud puidule maalitud puuviju, mis läksid heategevuslaadale müügiks. Maailimisel aitasid kaasa ka lapsevanemad.

20180306_083702_01

Kohtumine Kyprosel õpetas meile paljutki: kuidas üle elada pikk, mitme ümberistumisega reis, kuidas sõlmida tutvusi ja olla hea kaaslane. Õppisime seda, et Eroopas elavad sõbralikud inimesed, kes meeleldi jagavad oma oskusi, laule ja tantse. Leidsime ühiseid jooni meie ja Küprose koolis: mõlemis peab õppima, kuid seda saab teha huvitavalt.

See oli meie projekti viimane õppereis. Kolm aastat kestnud projekt saab otsa. Sellesse mahtus palju huvitavaid tegevusi, uusi oskusi, sõpru ja teadmisi. Loodetavasti ei jää see meie viimaseks projektiks. 

 

Sügisene Kosice võttis meid vastu lummavate värvide ja imeilusa ilmaga, muinasjutuliselt. Olime siin juba teistkordselt, sest Inglismaa väljalangemisega tekkis meie plaanidesse segadust ja pidime neid ümber tegema. 

Juba tuttava kooli uksel võttis meid vastu Erasmuse plakat ja muidugi lapsed ning õpetajad.

_DSC7634

Lauldi ja pakuti traditsioonilist soola-leiba.

_DSC7637

Muidugi oli koolirahvas vaeva näinud ja pannud üles näituse, kus meiegi ära tundsime oma tuttava jänku, kelle eelmisel korral sinna olime jätnud.

_DSC7664

Kool asub väikeses linnakeses Moldova na Bodvou. Leidsime siit paljutki, mida õppida, eriti meisterdamist looduslikest materjalidest. 

_DSC7680

Põnevaimaks töötoaks oligi meisterdamine looduslikust materjalist.

_DSC7666

_DSC7667

Väga toredad olid nende puuprojekti väljundid. Järgmisel aastal saame ehk nende ideid rakendada.

_DSC7685_DSC7684

_DSC7686

Meie otsustasime oma panuse anda kohalikust materjalist meisterdades.

_DSC7924_DSC7947

Koosolekute kõrval jõudsime siiski tutvuda ka kohalike vaatamisväärsustega. 

_DSC7904

 

Väga põnev oli vaadata, kuidas lahendasid puu-projekti Itaalia partnerid. Vt slaidiprogrammi.

Kuna meie "eriala" on maastikukunst, siis lahendasime selle õues. Kõigepealt jagunesime rühmadeks. Rühmad arutasid läbi oma ideed. Ja siis läks lahti! 

Juba enne punusime (heegeldasime) hiiglasuuri võrke, mida sai puu külge kinnitada. 

DSC_7886_01

Sai kasutada ka lihtsalt kauneid seoseid...Nööri punuma õpetas Joosepi ema.

DSC_7933_01

Puule võib lisada ka veidi värvi.

DSC_7971_01

Tõnis oma meeskonnaga püüdis puu otsa ehitada heade mõtete võrku. 

DSC_7938_01

Väga loominguline sai Annabelli-Eliise rühm, kes otsustas kaunistada meie kastanipuu.

DSC_7962_01

Eelnevalt olid nad heegeldanud puu jaoks pesa, kuhu võib samuti häid mõtteid koguda.

DSC_7912_01

 

Tööplaan 2016/2017

2.aasta

September

Maastikukunst: Puu-projekt

Oktoober

Õpetajate koolituskohtumine Slovakkias

Loe lisa...

una meie koostada on õue (maastikukunsti) käsiraamat, siis lisaks juba tehtule proovime läbi teha üha uusi ideid. Siin mõned nendest. 

 Kui väljas on jahe ja niiske, siis võib siiski leida ideid ja materjali nende elluviimiseks.  Iga laps otsis lehti ja kujundas nendest mustri.

Lehemustrid:

DSCN1388DSCN1391DSCN1392DSCN1395DSCN1396DSCN1397DSCN1399DSCN1403

Lõpuks kogusime erivärvilisi lehti ja tegime ühistöö: öökulli. Aluseks võtsime Hea Lapse kaanepildi.

DSCN1408DSCN1409

Pihlakapärlid. Peaehe kuldvitstest ja pihlakatest.

_DSC6605_DSC6606

_DSC6608_DSC6612

_DSC6613_DSC6615

Sügisene vahtraõite ilu kutsub neist tegema roose. Kõigepealt tuleb leida kaunis vaher. Ja siis minna kõik koos lehti korjama.

_DSC7916DSCN1347

DSCN1352DSCN1355_2

Ja siis ei ole muud, kui vahtralehed kunstipäraselt kokku keerata ja kinnitada.

DSCN1357

DSCN1360

Õp. Eha ja õp. Anari kasutasid õpitud oskust Slovakkias Erasmuse koosolekul viibides. Kõigepealt korjasime kohalikust pargist lehed, meisterdasime roosid ja kinnitasime need kommikarbile, mille iga partnerkooli õpetajad kingituseks said. Koos iluga oli edastatud ka üks õuekusti oskus.

_DSC7937_DSC7933

DSC_5456_2

Selle aasta esimene töötuba on "Imeline klaas". Klaas tundub nii õrn materjal, et seda ei oskakski kohe maaga seotuks pidada. Aga ometi saadakse klaasi kvartsliivast - nagu meile selgus Lätist tulnud klaasimesitrite jutust. Kuidas me läti keelest aru saime? Kaks naist sellest seltskonnast oskasid eesti keelt ja võtsid tõlkimise enda peale. Samas kuulsime ka läti keele kõla. Rahulik ja asjalik meister ei pidanud sugugi lihtsalt loengut, vaid tahtis teada, mida lapsed klaasi kohta teavad või vähemalt arvavad.
DSC_5467
Näiteks saime teada, et paljud täiskasvanud inimesed kannavad endaga iga päev kaasas midagi sellist, mis annab klaasile punase värvi. See on kuld. Teised metallid annavad teistsuguseid värve. Ja aine, mis klaasile sära annab on sool. 
Kuna suurt klaasipuhumise ahju pole võimalik kaasa vedada, siis seekord on klaasikunstnikel kaasas lihtne põleti ja kujukest hakatakse sulatama spetsiaalsetest klaastorudest.
Vestluse käigus teeb kunstnik klaastorudest koerakest.
DSC_5470DSC_5475
Vahepeal peavad lapsed arvama, kui kõrget temperatuuri on tarvis, et klaas sulab. Jää sulamiseks on vaja 0 kraadi, vee keemiseks 100 kraadi, aga klaasi jaoks läheb vaja vähemalt 10 korda kõrgemat temperatuuri, ehk 1000 kraadi. 
Et saada klaasikunstnikuks, on vaja väga palju õppida:kõigepealt käe ja silmaosavust, kuid eelkõige rahulikkust ja kannatlikkust.
 
DSC_5478
Väikest klaasimulli puhumist saavad lapsed proovida.
DSC_5485
Klaas läheb õhukeseks nagu kile ja väikesel puhumisel hajub laiali täiesti ilma klaasikildudeta.
Iga laps saab kingituseks väikese kaelaehte. Loodetavasti jääb lastele meelde ja südamesse, et maapõuest saadud liivast võib meistrite käe all saada imelist klaasi.
 
DSC_5498
Tore, et saame oma uut teadmist jagada sõpradega Euroopas.

Kui eelmise sügise koordinaatorite kohtumisel Slovakkias saime teada, et Inglismaa partneri väljakukkumise tõttu tuleb meil üle võtta nende õpisündmus, siis esialgu oli päris hirm nahas. Juba sügisel andsime kooliperele ja lapsevanematele sellest teada. Kuna me võisime teemat muuta  - sest igal partneril on oma nö "kallak", siis jäime ikka oma teema juurde: õuesõpe ja maastikukunst. Õuesõppeks loetakse kõiki õpitegevusi, mis jäävad väljaspoole klassitoa piire, olgu need siis õues, metsas, muuseumis, linnas. Päris üksikasjalik töö hakkas pihta pärast märtsikuist kokkusaamist Poolas, kuigi ideed olid kõik juba enne kirja pandud. Huvi meie õpisündmuse vastu oli väga suur: grupp kujunes lõpuks suuremaks kui iial enne oli juhtunud: 20 last ja 16 õpetajat, kes kõik tahtsid näha ja kogeda, mis meil Eesti tillukeses koolis toimub. Maikuu teises pooles sai see teoks. Ühtlasi oli see ka meie projektiaasta kokkuvõtteks.   Pakkusime välja järgmise plaani.

Õigupoolest on see plaan juba pika ja põhjaliku töö tulemus, mis algas exceli tabelist, sisaldades kõiki kokkuleppeid, telefoninumbreid, inimesi. Eesmärk oli, et nii lapsed kui täiskasvanud saaksid õppida midagi hubvitavat ja olulist vastavalt meie projekti eesmärkidele, lisaks muidugi Eesti kui keerulise ajalooga väike edukas riik teiste Euroopa riikide hulgas. Ainult üks inimene kogu grupist oli Eestis enne käinud (Lucia Itaaliast). Ka lastel oli tegemist kuhjaga, sest kunstiprojekti osana kaunistasine suveniirikotid nii, et ühtki korduvat motiivi ei olnud ja lapsed lasid oma fantaasial lennata. 

DSCN0765DSCN0766

Kuna Tartusse pole korralikku lennuühendust, siis pidime alustama Tallinnast. See sobis hästi meie eesmärkidega: kõigepealt näidata Tallinna kui keskaegset arhitektuuripärli, kui meie pealinna ja kunstikeskust.

Loe lisa...

12.-18.märtsil viibis Õp. Eha Poolas. Ta sõitis sinna üksinda, kuna teine õpetaja kooli jääma. Koosolekutel võeti kokku juba tehtud tööd ja räägiti kevadisest Eestis toimuvast kohtumisest.Tõstatus ka probleem Küprose (meie koordinaatori) kooliga, kus direktor ei soosi projekti või on tal probleeme koordinaator Haraga. Loodame siiski, et asjad laabuvad. 

Poola on rikka kultuuriga maa, Kopernikuse ja Chopini kodumaa. Seda kogesime esimestel päevadel Varssavis kultuuriekskursioonidel.

_DSC2447_DSC2502

Varssavist võtsime ette pika bussiteekonna Bielsk Bodlaskisse, kus meid koolis soojalt vastu võeti. Meile näidati tervet kevadkontserti.

_DSC2553_DSC2586

Igale koolile oli valmistatud lipukesega kook. 

Loe lisa...

 Nüüd lõpuks asusime liivapiltide juurde. Tegelikult olime neid juba teinud eelmisel aastal, kuid siis polnud meil veel omavärvitud liiva. Seekord saame teha suuremaid pilte.

Loe lisa...

JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

Algus
Eelmine
1

Unipiha Algkool | Pangodi küla, Kambja vald, 62017 TARTUMAA | tel (+372) 741 1838 | e-post: unipiha@kambja.ee