18 sept , 2018

16.okt. 2012

Alustame storyline’i. Juba eile sättisime Eveliniga meisterdamise asjad valmis, õhtul panin sildi peale: Palun, ära puutu! – et hommikul materjalid ikka paika jääks.

Pärast hommikuringi hakkasime asjaga peale.

Kõigepealt idee, et teeme Pangodisse ühe vahva turu. Kõik olid nõus. Siis kuulutasin välja pakkumise, milliseid müügilette võiks teha. Saak: puuviljad-küügiviljad, riided-jalatsid-ehted; liha-lihatooted; piim-piimatooted; maiustused; mänguasjad; lilled; leib-sai-pirukad; akvaariumid; kala ja kalapüügitarbed; pillid-plaadid; kunst. Leitakse ka, et WC on vajalik asutus turul. Aga selle teeme hiljem.

 

Siis jagame rühmadesse nii, et nad võiksid omavahel hakkama saada ja seal oleks vähemalt üks, kes  oleks juhiks või kes on rohkem oskaja. Arto (1.kl) puudub. Rühmad valivad endale müügilaua teema.

Rühmad: Mirko, Kirsika, Jan  - kala ja kalastustarbed

Arhe, Martin, Annabell – raamatud ja koolitarbed

Eliise, Anre, Elisabeth – maiustused

Heliis, Anabel, Heiko – lilled

Kalad. Kirsika rühm alustab kribinal-krabinal, Jan on veidi hajali – siiski. Kirsika kirjutab loetamatu ja vigase sildi. Kutsun Martini seda vaatama ja lugema. Ta loeb sealt välja nagu kirjutatud s.t. arusaamatult. Palun Kirsikal kõigepealt tahvlile kirjutada. Ta teeb seda ja seejärel täiesti loetava sildi.

Kirsika võtab liiga palju enda peale, ei oska poisse rakendada.  Jan tahab ikka oma saavutustest õpetajat informeerima, suunan teda rohkem oma rühma sisse.

Maiustused. Anre ja Elisabeth peavad läbirääkimisi: „kas see sobib?  - Jah, sobib küll!“ Eliise on aktiivne ja  hakkab kohe meisterdama. Anre ei leia kohe rakendust, vajab head ideed, et tööle hakata. Kujundab katust, ütlen talle, et need otsad võiksid narmasteks lõigata. Liisu on hea meisterdaja- tal on ideid .

Raamatu grupp: Annabell:“Ma teen zombi raamatu“, Arhe: „Seda pole ju olemas.“ Annabell: „Aga ma tahan seda ikka teha!“  Arhe: „Okei, aga me ei saa seda müüki panna.“ Annabell arutleb hindade üle. Ta on meisterdanud raamatuid. Arhe fantaseerib .  „Alguses lõikasime üldjoontes, nüüd lõikame täpselt“.  „Õpikute hinnasilt on juba olemas, pole vaja eraldi teha“  Mulle ei meeldi need hinnad, mis te panete, need on nii kallid, et keegi ei taha neid osta. „  - Arhe. Martin: „ Vihik on 3 euri“.          Mani, mani, mani – laulab Annabell.

Lilled: Anabell näitab Heliisile, kuidas lilli paberist välja lõigata, et neid letile kaunistuseks kleepida. Mõne aja pärast on siiski ainult Anabel see, kes midagi teeb. Ütlen neile, et kõik peavad tegema. Heliis möirgab, et tema ei tea, mida teha. Õp: „Aga teil on ju nimekiri, milles kokku leppisite!“  Heliis: „Aga ma ei oska!!!“  Juhatan neid paberite juurde ja õp. Lilia läheb appi.

„Miks need ei või üksikult olla!“  „Mitmekaupa on ikka parem“ –Anabel. Õpet: Te ju tahate, et teile ostjaid tuleb, siis peab ikka kaupa ka palju olema.  Heliis tahab omapead toimetada ja leitud lilled (paberite hulgast) kaunistuseks kleepida. Õpetaja tuletab meelde, et mõelge ikka kauba peale ka, te panete kõik kaunistuseks.  Anabel püüab Heliisile seletada, et need lilled võiks müüki panema.

 

Koristamine ja materjali kokkuhoid.

See  on raske, ollakse enesekesksed: mina ei võtnud, minu oma pole jne. Tuletan neile meelde, et see on teie rühma töö, mida igaühe oma eraldi. Paberid pannakse korralikku hunnikusse, kui seda meelde tuleta. Mullikile on laiali, palun Heikol see kokku voltida, sest taban ta ühe tüki mudimisel  ja paugutamisel. Nii Heikol kui Janil on veel palju õppida koostööoskusi.

Anre on purustanud puutikke niiviisi, et igast tikust võtnud ainult ühe jupi ja niisiis on peotäis poolikuid juppe, selle asemel, et ühest jupist teha mitu vajaliku pikkusega juppi.

 

Turuplatsi sättimine

Algul on suur segadus. Mis sobiks üksteise kõrvale?

„Lilled ja kooliasjad peaksid igal juhul koos olema,“  (Arhe)

„Kalalett peaks ehk kaugemal olema, kala annab teistele lõhna külge,“ (Martin)

„Ma ei taha üksikult olla,“  (Kirsika)

„Maiustused võivad küll kõige ees olla……“

„Söögiasjad võiksid olla ühe nurgas koos …. Ja kus siis kooliasjad? „

Soovitan neil teha tahvlile plaani. Heliis võtab asja tõsiselt, joonistab kastid ja iga kasti peale vastava algustähe. Kuna Kala ja Kooliasjad on ühe tähega, siis lisab KO. See on mulle suureks üllatuseks, et ta suudab niiviisi struktureeritult mõelda.

Nüüd mõtleme, mida keegi õppis. Nad ei oska seda endale algul öelda. Siis ütlen mina, et Heliis õppis kirjutama õigesti sõna „Lilled“. Kirsika lisab, et tema õppis õigesti kirjutama Kalatarbed. „Kas te õppisite üksteisega läbi rääkima, asjade üle arutlema?“ Nad on nõus. Küsin, mida õppisid maiustuste leti inimesed? Neil läksid maiustused ümber, sest ülemine osa oli raskem kui alumine. Puhas füüsika. Mida peaksite tegema? Panema alla raskust juurde, näiteks väikeste kivikestega, mida saab alusesse peita.

Küsin, kas nad tahavad olla omanikud või lihtsalt müüjad. Kõik tahavad ikka omanikud olla….Ainult Kirsika ütleb, et tema on omanik ja teised töötavad tema juures (ilmselt polnud tal Janist ja Mirkost suuremat abi).

Juba tulevad ka ideed edaspidiseks. Arhe ütleb, et nad vaidlesid hinna üle ja olid lõpuks nõus seda langetama, sest muidu tõesti keegi ei osta.

Ütlen, et jätkame neljapäeval ja selleks ajaks mõelge, kes on need omanikud/müüjad, kas pereliikmed või sõbrad jne.  Siis hakkame nukke meisterdama.

Unipiha Algkool | Pangodi küla, Kambja vald, 62017 TARTUMAA | tel (+372) 741 1838 | e-post: unipiha@kambja.ee