Kevade tuleku üheks tunnuseks Unipiha lastele on iga-aastane folklooripidu Puhjas.
Seekord said Tartumaa rahvalaululembesed lapsed kokku Puhja Seltsimajas 31.märtsil.
Unipiha lapsed olid õpetaja Lilia käe all harjutanud peaaegu kuu aega koolis selleks plokkflöödimängu, orkestripala ja mitmeid laste ringmänge. „Kõik te olite väga tublid“ kiitsid õpetajad tagasiteel bussis Unipiha lapsi. „Ei kartnud saalitäie võõraste laste ja õpetajate ees esineda!“
Lisaks koolis õpitud rahvalaulude ja ringmängude ettenäitamisele , võtsid Unipiha lapsed osa veel ehete valmistamise ja muinasjututoa tööst. Lõid kaasa mõistatuste lahendamise võistluses, vägikaikaveos, rebasemängus ja teomehe eksami tegemises.
Esikohad saadi vägikaikaveos (Olle 4.kl) ja mõistatuste lahendamises (3.-4.kl. tüdrukud).
„Ma ei teadnudki, et see nii tore pidu on,“ ütleb Anre õpetajatele koju minnes. „Järgmisel aastal tahan kindlasti uuesti minna.“
„ Pommiõppus oli tore,“ kirjutavad Olle ja Taavi (4.kl.) pärast oma eesti keele vihikusse. „Saime näha, kuidas näevad välja pärismürsud, granaadid ja detonaatorid. Ka videofilm mürskude õhkimisest oli vahva.
Tunni lõpuks saime selgeks kaks asja: ühtegi tundmatut eset ära puutu ning anna sellest kohe teada täiskasvanutele ja päästeametile.“
Tartumaa Päästeameti pommiekspert Kalvar Tammine, kes 15.veebruaril pommiõppust läbi viis, on teeninud minöörina Afganistanis. Teinud kahjutuks väga palju lõhkekehasid. Tema sõnul leitakse metsadest, mere kaldalt, põldudelt, ka linnast igal aastal ligi kaks tuhat lõhkekeha.
Kõik inimesed peaksid teadma, kuidas käituda, kui leiad mingi kahtlase eseme, mis võib osutuda lõhkekehaks. Meie teame nüüd.
Võiks arvata, et maal elavad lapsed tunnevad oma ümbruses elavaid loomi, linde ja taimi paremini kui linnalapsed. Arvutimängude ja multikate ajastul ei pruugi see sugugi enam nii olla.
Kui talvel õppisime lindude söögimaja kaudu, mis 1.-2-kl. akna taga rippus, tundma eri liiki tihaseid, kirjut rähni ja puukoristajat.. Siis selle projekti raames tahame sinasõbraks saada lõokese, kiivitaja, kuldnoka, ööbiku, piiritaja, käbliku, punarinna ning laulurästaga.
Projekti raamest õpime tundma ka esimesi taimede ning seente kevadekuulutajaid. Juba õitseb lumikelluke, punab kõdunenud okstel karikseen. Järge on ootamas sinilill, ülane, nurmenukk.
Et selline lindude ja taimedega sinasõbraks saamine lihtne pole, näitas seegi, et talvel nii mõnigi laps ajas segamini haraka ja hallvarese.
Tore on loodusõpetuse ja matemaatika tunnis võrrelda kevade saabumise tundemärke erinevatel aastatel. Näha seda, mitu päeva varem või hiljem on hakanud õitsema lumikelluke või saabunud kohale põldlõoke. Võrreldes möödunud aastaga hakkas lumikelluke õitsema 10 päeva tänavu varem. Lõoke aga saabus kaks päeva hiljem.
Projekti raames tutvuvad lapsed ka Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis olevate kogudega. Näevad oma silmaga Eesti aladelt leitud esimeste loomade luid. Saavad selgeks, kes loomadest on kabjalised, kes sõralised. Mis vahe on nendel?
Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil pidasime meiegi emakeelepäeva.
Lugesime luuletusi ilusas emakeeles ja kirjutasime kauneid lauseid.
Siinkohal valik 1./2. klassi õpilaste lauseid.
