11 dets , 2016

Esimene pudrupäev oli esmaspäev, 10.oktoober, kui Anu-tädi keetis meile tatraputru. Siis otsustasime tuua pudruretseptid igaüks oma kodusest „andmebaasist“.

Kolmapäevaks olid need enam-vähem koos ja neljapäeval moodustasime kolm rühma, kes otsustasid, millise pudru nad reedel keedavad ja millised toiduained kaasa võtavad.  Rühmad said sellised: 1) Tõnis, Edward, Romet, Helen   2) Aleks, Ralf, Andreas, Joosep  3) Kaspar, Säde, Olari,Piia.   Koolis oli olemas piim ja pudru kõrvale ka võileivamaterjal. 

_DSC1158 _DSC1160 _DSC1162

Reedel läks pärast võimlemistundi tõsiseks sebimiseks. Kolm potti sai pliidile ja rühmad asusid tööle.

Esimese rühma retsept oli selline: pane vesi keema, lisa speltamanna, suhkur, sool ja vispelda pidevalt keemiseni. Siis lisa kaerapiim ja lase veelkord podisema. Kui palju vett? Speltamannat oli pakendi põhjas mõne sentmeetri jagu. Kas sellest jätkub vähemalt neljale? Õpetaja Taimi tuli appi ja potti sai mõõdetud veidi vett. Vispel tuli tuua õp. Eha kodust, ilma selleta oleks puder tükki läinud. Helen saatis oma emale sõna, et moosi oleks ka pudru peale vaja ja nagu nõiaväel oli varsti kaks purki mustsõstramoosi köögis.Üks neist jäi päris maitsmata, teisest söödi pool ära.

_DSC1166 _DSC1165 

Teine rühm panustas kaerahelbepudrule, retsept selline: 250 ml kaerahelbeid, 1kl vett, 1 kl rõõska koort, 50 g võid, suhkrut, noaotsaga soola. Selgus, et või ja rõõsk koor olid koju ununenud. Koore asendasime piimaga ja või võtsime võileivamaterjali juurest. Suhkru asemel sai pudru sisse mesi. Peale Joosepi toodud maasikamoosi.

_DSC1167 _DSC1168

Kolmanda rühma retsept: 100 g kaerahelbeid, 8 dl vett, soola, veidi mett, 2 banaani, 2 munavalget. Pane kaerahelbed koos veega keskmisele kuumusele keema, maitsesta soolaga, sega aeg-ajalt. Kui puder valmis, lisa banaanid ja munavalged pidevalt segades. Serveeri kaneeli, veidikese mee ja marjadega. Kuidas mõõta gramme ja detsiliitrit? Õnneks olid olemas mõõdunõud, mida sai kasutada. Banaan purustati kahvliga ja munavalge vahustati vispliga. Lõpuks otsustati pudru sisse ka munakollane panna, sest muidu oleks see raisku läinud.

_DSC1170 _DSC1172

Mida kokkuvõttes öeldi:

Joosep: „See puder tuli küll parem, kui ma arvasin.“

Aleks: „Puder tuli väga maitsev ja saime õppida koostööd tegema.“ Edward: „Teinekord peame ikka pudrumaterjali  koguseid ka vaatama.“  Ja Tõnis lisas sellele: „Aga

peamine oli ikka see, et puder sai maru maitsev“.

Säde: „Me arvasime, et putru jääb väheks, panime muudkui kaerahelbeid juurde. Piima ka. Lõpuks jäi kassile ka natuke.“

Kaspar: „Võiks ju teinekordki koos süüa teha.“

Üllatuse tegi Olari ema, kes tõi veerandi lõpuks kohupiima-küpsise tordi, mille nad koos Olariga eelmisel õhtul valmis meisterdasid.

Pärast koristasime laua ja panime nõud masinasse. Helen oli kõige tublim.  

Kahju, et mõned lapsed puudusid.

Pudrukuuga jätkame pärast vaheaega.

_DSC1177 _DSC1178

_DSC1179 _DSC1181

„Tulge, ruttu!“ hüüdsin ma ühel sügiskuu pärastlõunal Unipiha kooli lastele, kui nad parajasti klassis olid tunni alguses istet võtnud.

Loe edasi Koduvallast
_DSC0108_01
Meie esimene koolipäev on nagu ikka 1. septembril. Tulgem rõõmalt kohale kl 10. 
Igaüks võib kaasa võtta mõne luuletuse, loo, laulu või muusikapala teistele esitamiseks. 
Ja muidugi võime kõik rikastada meie peolauda....

Kevadpoolaastal on olnud palju sündmusi ja kõik need on siiamaani kenasti meie enda teada jäänud. Nüüd siiski kergitan väheke eesriiet.... Suuremalt jaolt saavad siia kommenteeritud pildid. Kui me suudame lahendada Pildigalerii tehnilise probleemi, siis näeb pilte ka rohkem. 

Kõigepealt pidasime oma kodumaa sünnipäeva. Lapsed olid kirjutanud luuletusi Eestile, nad armastavad oma kodu, kodukohta ja kodumaad. Tõime sisse riigilipu, seisime selle juures valves ja lugesime ang laulsime.

DSC_6006_01

 

DSC_6008_01

DSC_6013_01

DSC_6020_01

 

Meie Erasmuse projekti raames käis kaks noormeest Portugalis. Sellest saab lähemalt lugeda Erasmuse sahtlist.

Sinna me paneme ka kõik muud - ja väga põnevad - tegevused.

Kuna väga tähtis on turvalisus, siis kõigepealt käisime Elvas Päästeametis, et õppida vältima tulekahju.

DSC_7008_01

Seal me kuulasime kõigepealt väikest loengut ja siis vaatasime tehnikat. Uhh!! See on ikka võimas.

DSC_7019_01

DSC_7028_01

 

Veeohtusest tuli kooli rääkima Riivo Mölter. Kindlasti on see suvele mõeldes hästi vajalik

DSC_7265_01

Üksinda ei maksa ka ujuma minna, eriti võõras kohas. Ja oma kaaslast ei tohi vees lükata ega ehmatada, sest ta võib vett sisse tõmmata ja ära uppuda.

DSC_7267_01

Ta pani meile südamele, et paadiga sõitma minnes ei tohi mitte ilmaski maha jätta päästevesti. See tuleb õigesti selga ka panna.

DSC_7273_01

 

Aprilli lõpus tegime ära oma kevadekskursiooni, seekord Kurgjale, C. R. Jakobsoni talusse. See toimus Eesti toidu programmi raames. Paisust alla toimuv vahutav vesi köitis eriti poisse.

 

DSC_7582_01

 

DSC_7588_01

Ohhh, hobune!

DSC_7613_01

Lambad on ka vahvad!

DSC_7616_01

Küll sellel vaeslapsel, kes pidi iga päev käsikivi ringi ajama, oli raske!

DSC_7645_01

Ja siis saime ise kaerakäkkide tainast teha....

DSC_7670_01

Ja võidki pidime ise tegema.

DSC_7672_01

 

DSC_7697_01

Kordasime ära kõik teraviljad. Kuigi need on meil koolis seina peal, ei tundnud me neid päris hästi ära...

DSC_7709_01

Oh - ja lõpuks sõime väga maitsvat lihtsat Eesti ühepaja toitu, muidugi ka meie oma tehtud kaerapätsid. 

DSC_7718_01

 

Et jalgrattaga oleks turvaline sõita, selleks peab see ka korras olema. Selleks tulid kohale politseinikud. Kuulasime  neid hoolega.

_DSC9958_01

_DSC9959_01

_DSC9960_01 

_DSC9962_01

Proovisime ka vigursõitu. 

_DSC9964_01

Einoh, me ikka õppisime ka....

_DSC9988_01

DSC_5598_01

DSC_7030_01

_DSC0009_01

_DSC0168_01

_DSC7432_3784_01

_DSC7652_4004_01

_DSC9123_01

DSC_7883_01

Ja siin me kordame ja kinnistame ujumistundides õpitut.

_DSC0154_01

_DSC0162_01

_DSC0163_01

 

Koolitarbed

Selle õppeaasta sügisest tegutseb Unipiha koolis digiring. Kui algselt oli mõeldud see vaid 3.-4.kl. õpilastele, siis tänaseks on ringiga liitunud ka 1. Ja 2.kl. lapsi.

Digiringi juhendajaks on õpetaja Evelyn. 

Mis tingis digiringi loomise vajaduse

Kooli ülesandeks on tutvustada arvuti abil digimaailma. Sellest pole pääsu. Mõnes koolis tehakse seda juba 1.kl. Kui arvutimänge õpivad lapsed kiiresti mängima, see oskus tuleb mõnel lapsel kodus juba kolmeaastaselt. Siis Internetist teabe otsimine, kasvõi Wordi kasutamine tekstide trükkimiseks.. Ei lähe nii lihtsalt. Selleks oligi digiringi tarvis. Eelmisel poolaastal tegelesime põhiliselt Scratchiga. See on  just õpilastele mõeldud programmeerimiskeskkond, kus  kõike saab teha ka eesti keeles. Lihtsa programmeerimisega, mille abil on võimalik ise animatsioone luua. Valida või joonistada endale meeldiv taust ja tegelased, kellega edasi toimetada. Töötad vastavalt oma võimetele ja oskustele.Algul õppisime tegelasi liigutama ja rääkima panema kasutades arvutiklahve. Selleks, et see kõik lihtsamini välja tuleks, koostasin lastele igaks tunniks tööjuhised. Nii õppisid nad juhendist arusaamist,  õigete programmeerimisblokkidega navigeerimist, planeerima oma tegevusi. Sest animatsiooni luues  pidi aru saama, kas võtta blokk välimuse, liikumise, andurite või millegi muu kohta.

DSC_5574

Näiteks tegime mängu, kus panime tüdruku ja poisi küsima arvutikasutaja käest liitmist ja lahutamist. Kui ta kirjutas õige vastuse, vastas tegelane. „Jaa! See on õige! Oled tubli!“ Kui vastus ei läinud täppi: „Harjuta veel!“ Ega see arvutitegelaste omavahelise suhtlemise kirjapanemine algul nii lihtne ka polnud.Tuli õppida seda, kust leida suurt algustähte, küsimärki, koma, punkti. Tuli aru saada, et eesti keel kehtib ka arvutiekraanil, mitte ainult õpikus ja vihikus. Igaüks liikus ühest digitunnist teise oma tempos. 1.-2.kl lapsed aeglasemini kui 3.-4.kl omad. Samas Aleks( 1.kl.)  suutis ka 3.-4. klassi õpilastega sammu pidada ja vahel isegi mööduda. Arvutimaailmas ei ole nii määrav mitte niivõrd vanus ja klass, vaid loogiline mõtlemine ja keskendumine. Igas tunnis näidati ka teistele lastele, millega oldi hakkama saadud. Veerandi lõpul mängisid lapsed üksteise poolt loodud mänge. Arvutimängude loomisel on oluline ka mängude katsetamised. Nii saab anda mängu tegijale tagasisidet . Teda kiita, anda nõu ja leida vigu, mis võivad mängu koostamisel ikka tekkida. „Mihkel(4.kl.) teadis mõne koha pealt rohkem kui mina.  Scratchi lihtsa keskkonna asemel tegeles ta mõne aja pärast  juba keerukama programmi Pythoniga. „Arvuti asi“ ongi see, et õpime üksteise käest vastastikku. Kui keegi midagi avastab, tutvustab ta  seda ka teistele. Kuna juhendan digiringi esimest aastat, siis olen ka ise arenenud koos lastega. Ühiselt arutleme tekkinud küsimuste üle ja otsime ideid , kuidas neid lahendada. Koostöös peitub edu võti. Nii mõnigi kord on õpilased avastanud mõne uue asja, mida ma enne ei teadnud.

DSC_5599

Töö  jätkub

Kui ma pärast jõuluvaheaega uuesti digitundi külastan, on olukord sootuks teine kui sügisel. Lapsed avavad vilunult arvutiprogrammi ning jätkavad oma esimese multifilmi konstrueerimist programmiga ABCya Animation. Pärast Scratchiga tegelemist tundus see lastele nii lihtne. Tõnis(3.kl.)  ja Aleks(1.kl.) haarasid selle justkui lennult. Ka  Joosep    ( 1.kl.)suudab juba esimesel tunni lõpuks kokku panna lihtsa multifilmi, kus auto sõidab ja veab kaupa. Aeg-ajalt kostub klassis . „Õpetaja, kust  ma saan küsimärki panna? Kuidas kalu ja liblikat liikuma panna? Imestamist. Kas ma saan tegelasi ja tausta ise valida? Ma tahan koera ümber keerata.“ Õpetaja Evelyn seletab kannatlikult ja pikkamööda igaühele, mida ja kuidas teha. Laste õhinal arvuti näppimist  vaadates, tundub mulle, et küsimusi ei ole enam nii palju kui novembris, mil viimati tundi külastasin. Kui ma Heliisi (4.kl.) pingi kõrval seisatan, vajutab ta nupule. Liblikas tõuseb lendu ning maandub õiele. Koer jookseb pargis ringi. „See on  mu esimene multikas! Kokku tuleb üheksa pilti!“ ütleb ta uhkusega hääles. Sädel (2.kl.) jalutavad poiss ja tüdruk teel. Üks ütleb:“ Tere!“ Siis on väike paus ja teine vastab samuti terega. Tunnis lõpus hüüatab Heliis rõõmsalt. „Üheksa pilti! Tule, Säde, vaatama!“ Lisaks arvutis töötamisele on lapsed mõistnud, et oluline on ka töö salvestamine. Kui vajutad vale nuppu või arvutiga juhtub midagi, oledki oma tööst ilma. Sedagi on meil ikka juhutunud. 

Mis edasi

Kui multikatega oleme ühele poole saanud, tahaksime proovida teha loodusäppe, nagu need on nutitelefonides. Seal on need valmis kujul juba olemas, aga me tahaksime proovida neid ise teha, oma kooliümbruse taimede ja loomade kohta. Õues liikudes  võtame näiteks tamme ja ise materjali otsides teeksime selle kohta äpi. Õpetaja Hille on juba käinud sarnasel koolitusel. Võib-olla õnnestub meil tutvuda enne õppeaasta lõppu ka mõne lihtsama 3D programmigaArvutihuvilised saavad kokku  igal teisipäeval pärast tunde. Algul oli huvilisi rohkem kui koolis arvuteid. Nüüdseks oleme arvuteid juurde saanud ja neid jätkub kõigile soovijatele. Digiring Unipiha koolis on saanud teoks  tänu Kambja vallavalitsuse mõistvale suhtumisele ning toele.

DSC_5598

 

Õpetaja Evelyni ja Tõnist küsitles Lembit Jakobson 

Veel artikleid...

JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

Algus
Eelmine
1

Unipiha Algkool | Pangodi küla, Kambja vald, 62017 TARTUMAA | tel (+372) 741 1838 | e-post: unipiha@kambja.ee